USA ja Eesti teadlaste koostöö aitab avastada ajukoe muutusi, mis on seotud väga varajases staadiumis dementsusega.
Peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks on Alzheimeri tõbi. Hinnanguliselt põeb Alzheimerit maailmas ligi 47 miljonit inimest – peaaegu samapalju kui Hispaanias elanikke. Rahvastiku vananemise tõttu ennustatakse, et 2050. aastaks kannatab Alzheimeri käes juba 131,5 miljonit inimest – seda on veidi vähem kui Venemaal elanikke.
Kuigi tegemist on vanade inimeste tõvega, mida esineb mõnevõrra sagedamini naistel kui meestel, ei tohiks see külmaks jätta mitte kedagi. Lisaks patsientide elukvaliteedile ja lähisuhetele, on haigusel suur mõju ka majandusele. Ametlike prognooside kohaselt saab maailmale miljardeid maksvast haigusest juba 2018. Aastal triljoni dollari haigus.
Alzheimeri varajane avastamine annab patsientidele võimaluse elada täisväärtuslikumat elu ja aitab ühiskonnal säästa palju raha. Kuid haiguse varajane avastamine pole sugugi lihtne. Traditsiooniliselt on Alzheimeri lõplik diagnoos kinnitatud alles lahkamise käigus.
Viimastel aastatel on Alzheimeri ravis ja varajases avastamises tehtud suuri edusamme. Ühele sellisele olulisele teadmisele sai jälile Californias asuv Erkki Ruoslahti töörühm, kes tegi koostööd Tartu ülikoolis tegutseva Tambet Teesalu vähibioloogia laboriga.
USA ja Eesti teadlaste ühistöö tulemusel leiti uudne lähenemine, mis võib kaasa aidata Alzheimeri tõve varajasele mitteinvasiivsele diagnoosimisele.
Eesti ja USA teadlaste ühine artikkel, mille avaldas Nature Communications 13. novembril, näitab, et juba Alzheimeri väga varajases staadiumis ladestub kujunevate haiguskollete veresoonte seinale üks valk, mida nimetatakse sidekoe kasvufaktoriks, lühendiga CTGF.
“Me avastasime, et see valk hakkab ajus veresoontele ladestuma juba enne, kui Alzheimerit põhjustavad ainevahetushäired ilmsiks tulevad,” selgitas uuringu üks juhtivautoritest, Teesalu laboris töötav argentiina päritolu teadur Pablo Scodeller. Ta lisas, et kui ajus on märgata juba ainevahetushäireid, on Alzheimeri ravimisega tõenäoliselt hiljaks jäädud.
Mainekas teadusajakirjas avaldatud artikkel kirjeldab ka lühikest aminohapete ahelat ehk peptiidi, mis CTGF valguga seondub. See on väga tähtis, sest see peptide suudab juhtida imeväikseid rauaoksiidi nano-osakesi haiguskolletesse.
Peale vereringesse süstimist otsib peptiid DAG üles oma märklaud-valgu ehk CTGF-i. Raudoksiidi osakeste akumulatsiooni on võimalik kuvada magnetresonantstomograafiaga ja nii aitab see arstidel ja teadlaste haiguskollete ulatusest ja lokalisatsioonist aru saada.
Scodeller kinnitab, et nende leitud peptiid aitab Alzheimeri tõve avastada palju varem, kui see seni võimalik on olnud. Kuigi kirjeldatud uuring tehti hiirmudelitel, näitasid eelkatsed kliinilistel koeproovidel, et kõne all olev peptiid seostub edukalt ka inimesel esineva Alzheimeri kudede ja valkudega.
Ajal, kui Alzheimeri tõve vastaste ravimite kliinilised katsed jätkuvalt ebaõnnestuvad, suudavad teadlased nüüd haigust ennustavat valku täpselt sihtida ja seeläbi haiguse varem avastada. Scodeller lisas, et peptiid DAG ei aita ainuüksi haigust varem diagnoosida, vaid sellest võib abi olla ka raviainete õigesse kohta transportimisel.
VES/novaator.err.ee
