Kõigepealt ameerikaeesti ajakirjanduse alguse taevalikust mõõtmest. 1896 reisis Sooru külas sündinud kirikuõpetaja Hans Rebane New Yorki, et asutada siin Eesti suguvendade ja -õdede kogudused, ühtlasi asutada oma eesti ajaleht. Ja läti ajaleht.
30 aastat tagasi, kui Eesti Ameerika Postimees sai 100-aastaseks, kirjutas Tõnu Parming, et tegemist on eestlaste Ameerika-loo kõige tähtsama sündmusega.
Hans Rebase saabumine ja alustamine on ameerikaeesti KULTUURI algus, alguse kõige tähtsam sündmus, mis peaks saama ühist suurt tähelepanu. Aga amerikaniseerunud eestikultuuri üks häda on see, et materiaalset elu peetakse sageli juba tähtsamaks kui hingesideme hoidmist.
Tähtpäevade mittetähistamisel omakorda kultuur ja keel järjest nõrgenevad. Kas me tahame seda eestluse identiteedi hävituse teekonda jätkata?
Väliseesti ajakirjanduse tekke põhjustas eestlaste väljaränne kodumaalt ja organiseerumise püüe väliseestis. Eestlus Ameerikas on kujunenud kolme suurema hoovusena:
– esimesena nn vanaeestlased, kes olid saabunud juba enne Eesti omariiklust või selle ajal, kas meremeestena, farmeritena vm põhjustel (kuni 20. sajandi keskeni, II MSni);
– teisena pagulaseestlased, kes saabusid Eesti riigi hävitamise tõttu (20. saj 40ndad-80ndad);
– kolmandana uus-ameerikaeestlased, kes on saabunud Ameerikasse pärast Eesti riigi taastamist 1991.
Kõik need saabujate rühmad on kujundanud siin oma eesti ühiskonda, elanud eesti kommete ja kultuurisidemete helguses, kasvatanud samas vaimus uut põlvkonda.
Nähtaval ja nähtamatul ühendusel on tohutu tähendus, mis omakorda vajab just tähenduse elavdamist, mälu ja loomingut.
Tõnu Parming:
Jaanuaris 1896 saabus New Yorki üks kesksema tähtsusega isikuid Põhja-Ameerika eestlaste ajaloos, nimelt õp Hans Rebane. Pärit Valgast, ema poolt lätlane, kutsuti ta Ameerikasse saksa sisserändajate luterliku Missouri sinodi poolt. /…/
Õp Rebane elas esialgu New Yorgis, kust ta hiljem asus Bostoni. Seal ta suri ootamatult 1911. aastal. Vahepealsetel aastatel otsis õp Rebane üksikult üles rahvuskaaslasi Ameerika sadama- ning tööstuslinnades ja lisaks kaugel sisemaal. New Yorgis alustas la luterlike teenistustega lätlastele juba 5. jaanuaril 1896 Luthcrischcs Pilger Haus’is.
Ja niisiis asja tuuma juurde. Märtsis 1897. aastal ilmus Põhja-Ameerika esimese eestikeelse ajalehe esimene number. Väljaandjaks, toimetajaks ja väljasaatjaks oli õp Hans Rebane, kord kuus ilmuva ajalehe nimeks “Eesti Amerika Postimees”, hiljem “Amerika Eesli Postimees”. Toimetus asus eelmärgitud saksa luterlikus palveränduritemajas, aadressil 8 State Street, Manhattanis. Kuigi peamiselt usulise sisu ja rõhuasetusega, osutus ajaleht asendamatu tähtsusega informatsiooniallikaks USA eestlaste kohta eelmise sajandi lõpul ning käesoleva algul.
vt Meie Elu 18, 30. aprill 1997 Tönu Parming: KAHE SUUR-JUUBELI VAHEL
Vanaeestlaste ajakirjandus: Ameerika eesti ajakirjanduse 13 esimest väljaannet 19. sajandi lõpust 20. sajandi keskeni.
- Eesti Ameerika Postimees 1897 / Ameerika Eesti Postimees 1898-1911
- Anarhist 1906 (Califor-nias)
- Töömees 1907- 1908 (Californias)
- Uus Ilm 1909 – 1989
- Ameerika Ristirahva Leht 1916
- Ameerika Teekäija 1918-1919
- Estonia 1919
- Ameerika Eestlane 1925
- Sabaga Täht, New Yorgi Eesti klubi ametlik häälekandja 1927 -1928
- New Yorgi Eestlane 1928
- Meie Tee 1931 – 1983
- Ameerika Eesti Rändur 1932
- Vaba Eesti Sõna 1949
1. Eesti Ameerika Postimees 1897 / Ameerika Eesti Postimees 1898-1911
Hans Rebase ajaleht toob kiriku ja poliitika sõnumeid. Leht ilmus kord kuus, tegemist on persooniajakirjandusega, kus üks toimetaja on ühtlasi autor, kes ise kogu lehe täis kirjutab. Lehes on läbi aastate ühedsamad rubriigid. Usuteemadel puudub pealetükkivus, on esitatud pigem küsivas vormis, nii et see nõuab lugejalt sisekaemust ja sisemisi hoiakuid.
Siiski on lehe usuraamid kohati karmilt normatiivsed, näitena tuuakse õigesti käituvaid ja kõnelevaid inimesi. Abstraktsemad teemad on esitatud arutlusena, kus fiktiivsed tegelased Jüri, Mats ja Õpetaja omavahel vastavaid tulisemaid ka poliitilisi teemasid arutavad ning kus Õpetaja on see, kes siis ütleb, kuidas on õigesti. Lehel on sisemist poleemilisust rohkem just 1909-1911, mil New Yorgis ilmus eestlastele ka Uus Ilm. Hans Rebase leht kandis lõpuni inimese moraalse tugevuse ja moraalse vastutuse mõtet.
2. Anarhist 1906 või 1916? (Californias)
Selle väljaande ühtki numbrit leida pole õnnestunud. Kui kellelgi leidub vanema pärandi hulgas see haruldus, andke palun lahkelt märku.
Erinevad andmebaasid annavad ilmumisaastaks erineva daatumi, 1906 ja 1916. Teine on tõenäolisem, sest siis Lääneranniku anarhistlik kultuuriline mõõde oli üldisemalt levinud. Samas võib eestlaste puhul kindel olla, et 1905. a pöördeliste Eesti sündmuste järel liikus eestlaste hulgas hoogsalt uut revolutsioonilist mõtlemist. Paar aastat hiljem, 1909 alustanud Uus Ilm Idarannikul New Yorgis avaldab muuhulgas mõtteid, et Ameerika töölised on võrreldes Euroopa töölistega maha jäänud ametühinguliikumisse, võib-olla tuleks neile õpetada moodsamat klassivõitlust …
3. Töömees 1907-1908 (Californias)
Kaks korda kuus ilmunud sotsialistliku suunaga eesti soost tööliste ajaleht.
Väljaandja ja toimetaja M.E. Koffer, tegevtoimetaja G.B.Tammik ja A. Põder.
Leht propageerib ka väljarändamist Ameerikasse: Kes piab Amerikasse rändama? (1907, nr 2)
Leht oli kindla klassipositsiooniga, näiteks juhtkiri (1. apr. 1908): Arvustused “Töömehe: kohta.
Selle pealkirja all ilmuv kirjelduse läbi püüame vahet selgitada olevate Seltsiliste ja ilmuva ajalehe ‘Töömehe’ vahel, kes on ennast Eesti-Ameerika tööliste häälekandjaks tunnistanud ja käesoleval aastal Rahvusvahelise Sotsilismuse propaganda edasi kandjaks. Mis tagurliste ja era parteide arvustuste kohta käib, seda meie ei arva siin kõlblikuks olema vastu arvustada ruumi puuduse pärast ja iga seltsiline võib ise teada väga hästi, mis sotsilismus nõuab ja mis tagurlane sellest arvab.
4. Uus Ilm 1909-1989
Juba esimesest numbrist alates selge manifestse kontseptsiooniga ajaleht, mille professionaalne toimetaja Peeter Speek oli juba Eestis Tartus aastatel 1903-1906 ilmutanud sotsialistlikke vaateid propageerivat ajalehte “’Uudised”. Seal ilmus 1904-1905 ka naljaosa, samuti on ka Uues Ilmas alates esimesest numbrist karikatuurid ja huumor.
Uut Ilma võib vaadata kui Uudiste edasiarendust, mida pagulane Peeter Speek sotsiaaldemokraatliku suunaga ja töölisliikumise fookusega jätkas.
Pärast 1905 revolutsiooni põgenes Eestist USA-sse tegusaid revolutsionääre, kes unistasid sotsialistlikust ajakirjandusest ja said siin tsensuurita vabaduse selle loomiseks.
Hiljem läks ajaleht kommunistide kätte, ilmus Moskva toetusel.
1909 loodi Ameerika Kirjanduse Osaühing lehe Uus Ilm väljaandmiseks.
Lehe päise moto ütles: Kõigi maade proletaarlased, ühinege! Teil ei ole isegi kautada, waid maailm on teil võita. (Karl Marx)
Leht Uus Ilm on dünaamilise, reportaažliku elukirjeldusega; ühiskonda kujutatakse läbi võitluste. Lehes on ühispilte ja ühistegevusi – kujundatakse uut tüüpi aktiivset avalikkust, sh toimetusel on iga päev õhtul k 7-8 avalikkusega kõnetund (sh elava materjali kogumine).
Lehte iseloomustab tehnokultus, kus töölised on meeleldi suure võimsa protsessi osa:
Inimesesoo elu jookseb praegu tormi kiirusega edasi. Meie, suuremas hulgas, ei oska seda küllalt tähele panna ja sellest õieti aru saada. Meie näeme ainult oma igapäevast pisikest piiratud ümbrust ja meile näitab, nagu seisaks elu ehk, kõige rohkem nagu muutuks ja liikuks ta tigusammul. Kui meie aga oma pilgul üle kodu lävel laseme libiseda, laia ilma vaatame, seal iga päev ettetulevaid suuremaid sündmusi silmitsedes, nende üle järele mõtleme, neid juurdleme-ajaloolise edenemise seisukohalt vaatleme ja üht ajajärku teisega võrdleme, siis see meie aru, missugustes tormipööristes meie elame. Inimese sugu, vähemalt tema kulturaline osa, on oma evolutsiooni teel revolutsiooni ajajärku sattunud.
Üks tehnika leidus tähtsam ja suurem kui teine revolutsioneerib tööstust, rohkendab kaupade valmistamist, kergendab nende vahetamist ja kindlustab üleüldse läbikäimist linnade, maade ja rahvaste vahel. Traadita Telegraphi kõrvale on traadita telefon astunud. Juhtivad ja vastutuult lendavad õhulaevad ähvardavad express-rongide ja hiiglaslike imeliste suurte terasaurulaevadega võistlust alata.
Selle järele, kuidas tehnika edeneb ja tööstust revolutsioneerib, muutub ka seltskonna sisseseade, tema praegune klassil ehitus – üks klass väheneb, teine kasvab, üks klass kaob, teine uus astub asemele, hägedat võitlust oma alalolemise, edasielamise ja kasvamise eest alates. Ja selle järele, kuidas seltskonna ehitus ja klasside vahekord edeneb, muutub ka inimeste vaimline ilm – mõttekäik, teadus, õigus, moral, usk, kombed jne. Uued arusaamised, mõisted ja ained astuvad vanade kõrvale, viimastega võitlust alates ja selle läbi inimeste kuid revolutsioneerides.
Et seltskonna praegusest seisukorrast, edenemise käigust, uutest vaadetest ja mõistetest ning nende vahekorrast vanades õieti aru saada, neid õieti hinnata, selleks tahab meie uus leht kaasa töötada, lugejatele oma abipakkuvat kätt ulatades.
5. Ameerika Ristirahva Leht 1916-1917
Lehte andis välja pastor Konrad Klemmer. Kui varasemalt olid kiriklikud väljaanded rangemates kanoonilistes raamides, usulehtede ja ilmalike lehtede sisu oli oma raamidega piiratud, siis Klemmer hakkas oma lehes avaldama ka ilmalikke tekste, sh sõjateateid.
Lehe väljaandmiseks ostis trükipressi.
6. Ameerika Teekäija 1918-1923, 1924 ühines taas ajakirjaga Teekäija.
Eestis ilmus 1910-1918 baptistide leht ‘Teekäija’, mil oli just aastal 1918 ilmumisraskused. Seejärel asutati Ameerika Teekäija kui vabalt ilmuda saav väljaanne Teekäija põhimõtete ja töö jätkamiseks. Tegevtoimetajad J. Felsberg, F. Mudama 1918-20, A. Tetermann 1921-23.
Leht on mitmekesiste rubriikidega, mis korduvad kuust kuusse, moodustades sellega väljaande kindla telje, raami ja teemade rütmi. Korduvateks rubriikideks on ‘Eesti vennad ja õed Ameerikas’, ‘Võersil rändajale’, ‘Küsimised ja kostmised’, ‘Paganate aeg’ jm.
Teemapüstitused on tihti küsivas vormis, a la kellele pühendad sina oma noore elu? Mida pean ma tegema, et ma õndsaks saaks? Mida on kristlus Sinule?
Aga ka normatiivsed teemad: Selge mõistuse kriitika. Usu, ilma et aru saaksid.
Huvipakkuvad on ka mõned seltskondlikud fotod, üks Eesti Evangeliumi Seltsi koosoleku pilt.
7. Estonia 1919-1920
Alapealkiri: Eesti poliitika, Ühiselu, kaubanduse, kunsti, kirjanduse ja teaduseline kuukiri. Ameerika Eesti Ühise healekandja Ameerikas.
Eestit ja Ameerika-Eestit tutvustav kvaliteetne ajakiri, mis ilmutas ka majandusteemasid jt kvaliteetse laia silmaringiga tegusa inimese igapäevaelu mudelit.
8. Ameerika Eestlane 1925
Väljaanne on ameerikalik, moodne hariduslik ja informatsiooni ajakiri, mis ilmub igal neljapäeval. Eesti sisserändajate ajakiri. Tugevalt on lugude fookuses sport ja sportlikud mängud kui ühistegevuse vormid. Põhjalikult analüüsitakse ajalugu, Eesti Vabadussõda, sh 1917-1924 Eesti ajaloos.
Küsitakse: Mida Eesti võlgneb Ameerikale? Kas on väikesel rahval elamise õigust?
Rõhutatakse vaimset, intellektuaalset rahva edendamist. Kiidetakse üleilmse naiste parlamendi loomist.
Fookuses on üldiselt elu ja vaimsuse edenemine nii eestlastel Ameerikas kui eestlastel Eestis – põhjalik analüüs puudutab näiteks eesti koole Eestis ja haridust. Väärtustavalt tähistatakse Eduard Vilde 60. sünnipäeva. Tehakse ka ettepanek asutada New Yorki eestlaste oma raamatukogu, mis peaks kandma Eduard Vilde nime.
Samuti reklaamitakse eestlaste jt ärisid, ettevõtteid. Aktiivne on Eesti selts Edu.
Tegemist on aktiivsete eestlaste moodsa elustiili ajalehega.
9. Sabaga Täht, New Yorgi Eesti klubi ametlik häälekandja 1927-1928
10. New Yorgi Eestlane 1928
Leht tutvustab ennast: A home and social weekly for the Estonias of America. Ameerika Eestlaste Nädalaleht. Ilmub igal laupäeval. Uus leht algab Eesti hümniga inglise keeles ja dr Peeter Speegi Rännaku lauluga (ehk See kauge kodu mul meeles).
See kauge kodu mul meeles,
kus ema mu ilmale tõi,
See maa ja rahvas mul meeles,
Kes eestlaseks truult mind lõi….
…
Mu koduks nüüd ilm Pirita,
Mu teeks okeaan otsata
Kuid unustada Sind ei saa,
Mu imekena kätkimaa….
Siis soojem tervitus Sulle,
Mu nooruse kodumaa,
Sa ikka veel kallim mulle,
Ehk küll Sinust lahkunud ma…
– – –
Sa jälle vaba Eestimaa,
Su malev vahva kaitseja,
Sa tõusis tormist koiduga
Nii suure hiilgva võiduga.
Las’ tulla tormilisamaalt,
Ehk mere tagant lõuna r’alr,
Mu Eesti seisab kartmata,
Kui kange Kalev võitmata.
Leht on Eesti suhtes nostalgiline ja romantiline, seda tunnet ei häbeneta, vaid konverteeritakse ühistundeks, mis ka ühisteks pidudeks kokku kutsub (kohe esimese numbri esilehel Suur segakavaga Pidu Central Opera House 205 E 67th st NYC).
Lehel on tugevalt tehnoloogilise ja majandusliku edenemise ning pragmaatiline suund. Samas ei vaadata mööda reaalsusest: eesti naised lähevad peamiselt tööle majateenijatena, (kas see on hea või vähenõudlik?)
Positiivsena nähakse saksa rahvast, kes ülistab oma kangelasi. Kiidetakse vahvaid Atlandi võitjaid õhus – lendureid. Õhusõit on Ameerikas San Diegos kõrgema kooli õppekavasse võetud. Samas kiidetakse elus hästi edasi jõudvaid eestlasi, sh info kujur Voldemar Rannusest. Uudne on ajalehe levitamise strateegia: proovinumbreid leiate Eesti konsulaatidest üle terve maakera.
11. Meie Tee 1931 – 1983
Rahvuslike eestlaste ajakiri aastal 1929 asutatud New Yorgi Haridusseltsi väljaandena, hiljem ka Ülemaailmse Eesti Ühingu (1940) häälekandja. Meie Tee tähtsus on ameerikaeesti kultuuris suur. See ajakiri vajab eraldi uuringuid ja tutvustusi. Praegu peaks Meie Tee ajakirja tutvustama lähemalt need, kelle mõttemaailma kujunemisel see ajakiri olulist rolli mängis.
12. Ameerika Eesti Rändur 1932 – õhuke brošüür kergema sisuga.
13. Vaba Eesti Sõna 1949
Uut tüüpi ajalehe asutasid vanaeestlased ja uued pagulased üheskoos, et informeerida eestlasi, et anda nõu ja õpetusi toimetulekuks võõrsil, et õpetada koonduma ja organisatsioone looma ning edendama, et hoida intellektuaalset taset ja struktuuri eestlust kandva kultuuri loomisel eri vormides.
Esimese lehe esikülg kirjutab 1949 aasta juuniküüditamisest. Sellest, mis kuriteod Eesti NSV-s eestlaste kallal toime pandi, aga millest ENSV ajakirjandus vaikis või õigustas ja parastas.
Ülevaade ameerikaeesti ajakirjanduse algusperioodist
Maarja Lõhmus,
filosoofiadoktor
Ühtlasi pühendan selle ülevaate austatud Jaak Rakfeldti mälestusele, olles tänulik kõigi temaga peetud oluliste kultuurivestluste eest.
