• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Teise maailmasõja järelkajasid

VES by VES
28. september 2009
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

70 aastat tagasi algas Teine maailmasõda, millele oli rajanud tee MRP. Oli verine ja dramaatiline, järgnes 50 aastat külma sõda ja N. Liidu juhitud idabloki lagunemine 1991. aastal.
Eelmistes kommentaarides oli sellest juttu seoses Eestiga. Nüüd vaatlen seda probleemi laiahaardelisemalt. Esiteks ei pea täieliselt paika väide, et vaba maailm võitis sõjaliselt Euroopas. Olulist rolli mängis Punaarmee, kes kandis ülisuuri kaotusi ja käitus jõledalt võidujooksus Berliini poole. Rindel oli punaarmeelastel valik kahe surma vahel – kas vaenlase poolt eest või politrukkidelt tagant. Venemaa on enda arvates ainuvõitja, kuigi N. Liit sõltus väga USA tohutust abist. On ka unustatud, et pärast MRP-sobingut käitusid N. Liit ja Saksamaa ligi kaks aastat kui liitlased, et nad jagasid omavahel Poola ja pidasid ühist võiduparaadi. Jagasid huvipiirkonnad, Balti riigid visati Moskvale söödaks. Nagu USA hiljem N. Liitu nii varustas viimane tookord Saksamaad ja aitas kaasa võidukäigule Prantsusmaal, Stalin õnnitles Pariisi vallutamise puhul.

Müüdiks on väide, et vaba maailm võitis poliitiliselt. Sõja viimases faasis alistas N. Liit pool Euroopat ja seisis pärast sõda maailma kommunistliku liikumise eesotsas. Vaba maailm võitis küll Hitleri üle, aga hinnaks olid Stalin ja ta järglased raudeesriide taga. 1939. aastal oli natsismi suuraeg, kuus aastat hiljem koitis kommunismi aeg komando- ja plaanimajandusega, mida imestleti demokraatlikes valitsustes ja õpiti Lääne ülikoolides. Vaba maailm kaotas pool Euroopat, mitte ainult MRP-ga N. Liidule langenud osa, vaid veelgi enam. Teherani, Jalta ja Berliini kokkulepete taga seisis kaudselt MRP tunnustamine. Poola ei saanud tagasi N. Liidu poolt ”vabastatud” osa, pidi leppima kompensatsiooniga Saksamaalt, mille tulemuseks oli Oder-Neisse piir.
Teine maailmasõda andis kommunismile laiahaardelisi rahvusvahelisi tulevikulootusi. Selle ideoloogia mõju kasvas ja pika-ajaliseks tulemuseks võib lugeda noorsoorahutusi 1968. aastal. Neid ajendas sõja kultuuriline tähendus, see staatus, mida üldine vasakpoolsus oli saavutanud N. Liidu sõjalise panuse kaudu.
Sõja olulisemaks tulemuseks oli vasakpoolse hoiaku positiivne maine. Hitler ja tema väärteod rikkusid võimalused olla parempoolne. Pärast teda muutus see naeruväärseks või kahtlaseks, kui mitte isegi kriminaalseks. Parempoolset hoiakut loeti automaatselt valeks, ka moraalselt. Parempoolseid iseloomustati kui varjatuid fašiste. Seejuures unustati, et Hitleri partei oli natsionaalsotsialistlik töölispartei, seega mitte ainult natsionalistlik, vaid ka sotsialistlik, suguluses Moskva kommunismiga.
Sõjajärgsete mittesotsialistide põlvkondade suurimaks probleemiks oli vältida parempoolsuse silti. See ajaloost tingitud refleks nõrgendas mittesotsialistlikku mõtlemist kogu Euroopas. Parempoolsed lasid end tõrjuda kaitsele. Ajavaim, see kergelennuline ja siiski reaalne nähe, oli nende vastu, samal ajal kui nad kõhklesid näitama oma olemust.
N. Liidu lagunemine surus vasakpoolsed mõneks ajaks kaitsesse. Vaikisid nende iidolid Moskvas, jäid siiski mõned väljaspool Euroopat, kes olid leidnud endale olukorrakohase variandi. Näiteks Põhja-Korea oma isolatsionismiga ja Hiina riigi kontrolli all olev sotsiaalkapitalism.
Mõju oli endistes Euroopa ”sotsialismimaades” tugevalt juurdunud. Parempoolsed olid inimlikuma näoga kui neis võimul olnud Moskva kollaborandid. Algul püüti end päästa mantlivahetuse ja vaikimisega, aga aegamööda tundsid nad end taas üsna kindlalt ja hakkasid võimu poole pürima. Kõige ilmekam on see Saksamaal, kus endised Stasi-agendid poliitikas nii avalikult kui kulisside taga eriti majanduskriisi taustal üha suuremat poliitilist rolli mängivad, koguni liiduriikide juhtkonda on pääsenud.
Euroopa parempoolsete tähelepanu on viimati pööratud üha kasvavale moslemite sisserännule, millega kaasnevad poliitilise islami nõuded respekteerida koraani ja usulisi tavasid. On raske viia šariaadi kooskõlasse kohalike kommetega. Kuigi Euroopal on kristlik taust, pole keelatud ristiusu kritiseerimine. Islam ei luba kriitikat, kriitikute elu on hädaohus. On huvitav näha, et vasakpoolsete esindajad, olgugi ateistid, võtavad sõna moslemite kaitseks, kui ei tulda vastu nende nõudmistele.
Demokraatiast räägivad nii vasak- kui parempoolsed, aga kogemuste kohaselt on selle võimalused parempoolsete juures suuremad. N. Liidu ”rahvademokraatiat” on mitmed rahvad kibedalt tunda saanud. Sellega on lugu nii, nagu ütles Taanis avalikult üks moslemi imaam, konverteerinud taanlane: ”Demokraatia on hea, seda saab eriti kasutada enda hävitamiseks. Kui see on õnnestunud, siis jääb šariaad – ja katsugu keegi seda muuta!”. See on ka kommunistide taktika.

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Üleskutse! Tuleb anda kohtulik hinnang 1939-1991 nõukogude okupatsiooni kuritegudele ja nende toimepanijatele

by VES
7. veebruar 2023
25

Rea aastate jooksul alates 2014. aastast oleme olnud tunnistajaks Venemaa Föderatsiooni agressioonile Ukraina vastu. Venemaa režiimi sellist jultumust on soodustanud varasem ka-ristamatus nii NSV Liidu kui ka tema õigusjärglase Venemaa korduvate agressiooniaktide puhul. Selle üleskutse eesmärk on juhtida Euroopa Liidu,...

Read more

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    45 shares
    Share 18 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    23 shares
    Share 9 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    17 shares
    Share 7 Tweet 4

NY Eesti Evangeeliumi Kiriku jumalateenistus Zoomi vahendusel

9. veebruar 2023

Lennufirmad sulgevad otseliine Tallinnast

8. veebruar 2023

Üleskutse! Tuleb anda kohtulik hinnang 1939-1991 nõukogude okupatsiooni kuritegudele ja nende toimepanijatele

7. veebruar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • NY Eesti Evangeeliumi Kiriku jumalateenistus Zoomi vahendusel
  • Lennufirmad sulgevad otseliine Tallinnast
  • Üleskutse! Tuleb anda kohtulik hinnang 1939-1991 nõukogude okupatsiooni kuritegudele ja nende toimepanijatele

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?