Haudumine on tuttav nähtus. Hapukapsas pannakse potiga ahju hauduma. Kummikutes (botikutes) kipuvad jalad hauduma. Inimene haub vaikselt tulevikuplaane ja lind kannatlikult haub pesas oma mune. Ta soojendab mune selleks, et loode (embryo) areneks. Võib ka öelda, et lind haub kurna. KURN on munade kogum, mille lind (või mõni loom, näiteks krokodill või kilpkonn) ühel munemisperioodil muneb ja korraga välja haub; inglise clutch. “Kassikaku (Eurasian eagle-owl) kurnas on tavaliselt 2 või 3, harvem 4, vahel isegi 5 muna.” “Soodsal aastal võib must-kärbsenäpp muneda teise kurna.”
Kurn (ehk kurnimäng) on ka vana eesti mäng. Selles üritavad kaks inimest maa peale pandud puust kurnipulki ehk kurne viskekaikaga pikali visata. Kurn on ka “augulise põhjaga (metall)-nõu või muu taoline vahend tahkete osade eraldamiseks vedelikust” – kurnamiseks. Kurnana võib kasutada mitmekordset marlit, riidetükki. Kui keegi on KURNATUD, siis ta on nagu kurnast / sõelast läbi surutud, energiast ja mahladest tühjaks pigistatud. Kurn kurnab linnuvanemaid. Ka sõnal clutch on mitu tähendust. See võib olla mehhaaniline – sidur, näiteks manuaal käigukastiga autos. See on väike käekott, mida on võimalik kergesti haarata.
Pesakonda võib nimetada ka kurnaks kui nad on munadest juba KOORUNUD või imetajatele (mammals) sündinud. “Koer tõi varsti terve kurna kutsikaid.” Inglise keeles võib suleliste puhul sarnaselt öelda clutch ka siis, kui nad juba kakerdavad.
Kotkas haub plaani kevadel oma paarilisega haududa järjekordne korralik kurn. Sooja ilmaga võib mune haududes ka endal sabasulgede vahel hauduma minna, siis tuleb teha kiire vahtkonnavahetus ehk üks väike vabaduse sööst üle pesaääre.
Riina Kindlam,
Tallinn
Islandi idaranniku Djúpa-voguri külas on üks väga eriline paik, kus kunst ja loodus ühinevad võimsal moel. Postamentidele asetatud 34 erivärvi graniidist linnumuna on 2009. aastast pärit Sigurður Guðmundssoni teos, mis kannab pealkirja Eggin í Gleðivík (“Rõõmu lahe munad”). Esindatud on kõik ümbruskonnas pesitsevad linnuliigid. Foto esiplaanil on näiteks ka Eestis väga tavalise linavästriku muna (white wagtail, islandi keeles maríuerla). Munad on kõik ühesuurused, kuid peegeldavad tõetruult vastavate linnumunade iseloomulikke kujusid. Üksainus muna on teistest suurem ja rivi eesotsas, see on küla linnuesindajana tuntud punakurkkauri muna.
Foto: Riina Kindlam
Olles Gleðivík’ini ehk Gleði viigini jõudnud (VIIK on ka eesti keeles lahesopp, eestirootsi keelest tulnud), oli esimene lind, keda me läinud aasta 9. novembril vee peal nägime ühtlasi selle küla ametlik linnusümbol – punakurkkaur, redthroated loon (brittidele diver), Gavia stellata, islandi keeles lómur. See oli esimene kord antud lindu oma silmaga näha. Rõõmu laht on linnuvaatlejatele täiega oma nime vääriline! Punast kurgualust polnud kauridel näha, kuna see kadus sügisese SULGIMISEga (molting) ning linnud olid talvesulestikus. Ladinakeelse nime “tähnilise” allikat on aga selgelt näha veelinnu seljal. Punakurkkaur on kõige väiksem kaur. Samal viigil nägime veel ohtralt hahkasid (common eider). Foto: Riina Kindlam
Antud foto on tehtud 26. mahlakuul Otepää vallas Valgamaal. Kirjeldab fotograaf: “Täna hommikul juhtus üks huvitav lugu. Nimelt ühe märgala servas sattusin kokku sookure pesaga. Et pesakoht oli rajatud paika, mida läbin 50m siia-sinna üsna sagedasti, tähendas see seda, et pesakoha valikul polnud minu liikumisi peetud mistahes ohuks ega ohtlikuks. Ehk siis sookurgede keeles ei kvalifitseerunud ma vaenulikuks, mis tegi südame soojaks. Kuna olin juba niigi pesale lähedal (ca 100 m), siis tegin optikaga paar ülikiiret võtet ning lahkusin alasse sisenetud suunal. Et Teist tõenäoliselt paljud pole sookure pesa ega mune varem näinud, jagan Teiega noid võtteid ja samas tuletan meelde mistahes pesadele peale juhtumise kuldseid reegleid: ära mine lähemale kui niigi juba (teadmatusest) oled ning eemaldu rahulikult tuldud teed. Üllatusterohkeid kevadisi looduselamusi!” 20. lehekuul oli pesa tühi, loodame et ikka õnnelikult.
“Sookurg (common crane) teeb pesa raskesti ligipääsetavale kuivale soomättale, mille ümbrus on lage, et vaenlane oleks kaugelt näha. Sookure pesa on suur: kuni 80 cm läbimõõdus ja 20–30 cm kõrge. Kuid ta pole osav pesa ehitama. Sageli piirdub ta sellega, et vooderdab väheldase lohu maapinnal õhukese kuivade kõrte ja rohu kihiga. Mõnikord kogub ta siiski väheldase okstest või pilliroost hunniku, millesse teeb lohu ning vooderdab selle rohu, kulu ja kõrkjatega. Kurnas on 2, harva 1 või 3 muna. Muna pikkus on 95–102 mm, läbimõõt 60–62 mm, kaal 150–200 g.” (Vikipeedia)