Välisminister Urmas Paeti hinnangul tuleks sünnijärgse kodakondsusega isikutele lubada topeltkodakondsust, selle üle arutleti eile õhtul valitsuse kabinetiistungil ning siseminister sai ülesande vastav analüüs sügisel valitsusele esitada.
Topeltkodakondsuse võimaldamise küsimuse viis valitsuse kabinetiistungile välisministeerium, sest küsimus on korduvalt kerkinud Eesti välisesindustes. Nimelt ütleb põhiseadus, et sünnijärgset Eesti kodakondsust ei tohi kelleltki ära võta, kuid kodakondsusseaduse kohaselt peab isik, kes on lisaks Eesti kodakondsusele omandanud sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, 18-aastaseks saades ühest kodkondsusest loobuma. Esimene põlvkond jõuab sellesse ikka tuleval aastal.
"Ma arvan, et kõige selgem lahendus võiks ollagi see, et kui inimesel on sünnijärgne Eesti kodakondusus, siis see talle jääb igal juhul, ka sel juhul, kui tal on mõne teise riigi sünnijärgne kodakondsus, mis tuleneb kas tema ema või isa või vanavanemate päritolust," ütles Urmas Paet.
Paeti sõnul aktsepteerib ka enamik Euroopa Liidu riike sünnijärgselt saadud topeltkodakondsust ja ka Eestis ei puudutaks topeltkodakondsuse võimaldamine neid, kes on kodakondsuse saanud naturalisatsiooni korras, sest see on olnud inimese vaba valik. Ta lisas, et nüüdisaegse käsitluse järgi ei peljata sünnijärgse kodakondsuse puhul topeltkodakondsust.
"Ma ei arva, et Eestile oleks kuidagi kasulik nõrgendada sidet nende noorte inimestega, kes oma vanemate või vanavanemate kaudu, olgugi, et nad on sündinud ja elanud kogu oma elu kuskil mujal riigis, on Eestiga seotud. Ma arvan, et Eesti ühiskonna huvides oleks kodakondsuse kaudu mitte neid inimesi eemale tõugata," märkis Paet.
Siseministeeriumile anti ülesandeks sügiseks analüüs koostada, et lahendada vastuolu enne tuleva aasta 1. aprilli, mil saab 18-aastaseks esimene põlvkond, keda see seadusesäte puudutab. Esialgu on neid inimesi mõni tuhat.
"Aktuaalse kaamera" andmetel suhtus siseminister Ken-Marti Vaher välisministri ettepanekusse üsna kahtlevalt. Paraku keeldus ta kommentaaridest.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Liisa-Ly Pakosta ütles, et tegemist on deklaratiivse seadusesättega, millele ei järgne ühtegi sanktsiooni.
"Mõistlik oleks seadusest see sisuliselt sisutühi punkt ära võtta ja lubada seda. Samal ajal aga näevad kõik riigid, kus seda topeltkodakondsust lubatud on, vaeva sellega, et inimesi teavitada ka nendest ohtudest, mis topeltkodakondsusega kaasnevad. Näiteks on mõlemal riigil õigus kutsuda inimest sõjaväeteenistusse," tõi Pakosta välja.
Ta lisas, et mõlemal riigil võib tekkida ka õigus nõuda pärandimaksu või olla erinevad reeglid näiteks laste jagamise kohta abielulahutuse puhul. Pakosta lisas, et kui Eesti on huvitatud, et eestlased võõrsilt tegelikult koju tagasi pöörduks, siis on mõistlik teatud piirini topeltkodakondsust lubada.
VES/ERR
