Eurovolinik Siim Kallas saatis 10. veebruaril Reformierakonna juhatuse ja riigikogu fraktsiooni liikmetele kirja, kus teatas oma valmidusest asuda valitsusjuhi kohale.
Reformierakonna eelmine esimees, partei üks väärtuslikumaid häälemagneteid Kallas kinnitas, et erinevalt laialt levinud arvamusest ei jahi ta riigipea kohta: «Eesmärgiks, mis mind isiklikult motiveerib, on aasta 2018, Eesti eesistumine Euroopa Liidus. See on kaugelt rohkem, kui ainult 1000 koosoleku suurepärane korraldamine, millega Eesti ametnikud kindlasti väga hästi hakkama saavad. See on võimalus näidata nn. vanale Euroopale, kui palju me nendest tegelikult paremad oleme. Olen seda motiveeritust endasse laadinud, seda vedru üles keeranud ligi 10 aastat. Kui erakond peab täna mind sobivaks peaministrikandidaadiks, siis lähen valimistele eesmärgiga need võita ja jätkata peaministrina vähemalt 2018. aastani ja olla selles rollis EL eesistumise ajal. Minu motiiviks ei ole asumine Eesti presidendi ametisse aastal 2016, kui visalt ka sellesuunalisi kuulujutte ei levitataks. Mul on ükskõik, kuhu mind Metsakalmistul või kusagil mujal maetakse.»
Peaminister Ansip ütles Postimehele, et Kallas on väga hea peaministrikandidaat: «2018. aastal on Eesti Euroopa Liidu eesistujamaa. Kallas on kõige kaalukam, laia rahvusvahelise haardega poliitik, kellele võiks usaldada sel ajal peaministri ameti.»
Nagu kirjutab 12. veebruari Eesti Päevaleht, teatab Reformierakond peagi peaministri vahetusest. Siim Kallas tuleb Eestisse ja Andrus Ansip läheb Brüsselisse.
14. veebruari õhtul toimub Reformierakonna juhatuse koosolek, kus peamine aruteluteema on peaministri kiire vangerdus. Otse Singapurist tuleb kohale ka Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas. Nagu 11. veebruaril Eesti Päevalehele öeldi, on Reformierakonnal plaan peaministri vahetus teha „kiiresti ja vahendeid valimata”. Koosolekul otsustatakse, kas Kallasest saab peaminister lähinädalatel või pärast mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.
“Muidugi tekib kohe küsimus, miks plaanib Reformierakond kiiret peaministri vahetust,” kirjutab Kärt Anvelt EPLi artiklis. “Üks põhjus on kõrgeks läinud sisepinged. Kuna Ansip on välja öelnud, et ta lahkub mingil hetkel peaministri ja erakonna esimehe kohalt, käib Reformierakonnas tõsine võimuvõitlus. Ühed tahavad, ent ei sobi Ansipi asemele. Teised üritavad ajada poliitikat, mis on paljudele vastukarva. Nii ongi erakonna sees teatud seltskond, kes peab parimaks lahenduseks Kallase ja Ansipi omavaheliste kohtade kiiret vahetust, hoolimata sellest, et ühiskondlikku survet selleks praegu ei ole ja ka erakonna reiting on taas tõusuteel.
Kuid peamine on, et Reformierakond on kaotanud oma ideoloogilise näo. Nad on pikka aega võimul olnud, kuid suuri otsuseid pole ammu tehtud. Sellest saavad suurepäraselt aru valijad, seda on varem möönnud mitmed reformierakondlased ja just sellele viitas oma kirjas erakonnakaaslastele ka Kallas. „Eesti ühiskonnas vaieldakse Eesti poliitika korraldamise ja majanduse tuleviku üle. Ma tahaksin, et Eesti Reformierakond oleks nendes väitlustes juhtrollis, et meil oleksid kõige veenvamad seisukohad, kõige paremad ideed, et meid usaldataks,” kirjutas ta erakonnakaaslastele.
Kallasel on õigus, sest juhtrolli haaramata ja säravate ideedeta Reformierakond järgmisi valimisi ei võida. On selge, et tema peaministriks saamisel peab toimuma ka suurem muudatus. Lihtsalt kahe mehe omavahelisest kohtade vahetusest ei piisa. Seega on peale poliitika muutuse vaja välja vahetada kas koalitsioonipartner või teha muudatused praeguste ministrite seas. Viimase stsenaariumi korral peavad nii mõnedki Reformierakonna ja IRL-i ministrid arvestama, et Kallase valitsusse neil asja pole. Praegu pole siiski alust arvata, et Reformierakond kaaluks valitsuspartneri IRL-i väljavahetamist.
Kallase volinikuaeg saab ametlikult läbi sügisel. Kui Reformierakond otsustab, et Kallas asub peaministriks enne seda, saab tema asendajaks ja hiljem ka täisajaga volinikuks Ansip. Seda juhul, kui Ansip ise seda soovib.
VES/PM/EPL
