Eesti on tõstnud taas piiranguid – 27. märtsist on suletud kaubanduskeskused ning Tallinnas ka kõik avalikud mänguväljakud ja sportimisplatsid ning riigis kehtib 2+2 reegel – teisest inimesest tuleb hoida vähemalt 2 m kaugusele ja üle kahe inimese koos olla ei või (välja arvatud perekonnad muidugi).
Eestis on surnud ka esimene koroonaviirusesse nakatunu – 83-aastane Hiiumaalt pärit naine, kellel oli krooniline südame-veresoonkonna haigus.
Tuleb tähele panna, et ka Põhja-Itaalias, kus on üks Euroopa suurimaid nakkuskoldeid, on siiski 90% surnutest üle 70 aasta vanad ning enamus neist (80%) kannatas korraga kahe kuni kolme kroonilise haiguse käes nagu südame-veresoonkonna haigused, diabeet, hingamisraskused ja vähk (Itaalia Rahvusliku Terviseinstituudi ISS andmetel).
Põhja-Itaalias on muuhulgas vanade inimeste kontsentratsioon suurim ning kahjuks on seal ka EL mõõtmiste järgi saastunuim õhk kogu Itaalias, mistõttu esineb seal väga palju tüsistustega hingamisteede haigusi. Kuna Itaalia elanikkonnas üldse on vanade inimeste osa väga suur, siis sureb tavaoludes kogu Itaalias päevas üle tuhande inimese. Palju neist nüüd koroona arvele saab panna, selle kohta tehakse statistikat tagantjärgi.
Rootsi seevastu on võtnud täiesti teise lähenemise.
Ajakirjas Foreign Policy ilmunud artiklis kirjeldatakse Rootsi mudelit, kus elu käib tavarada ning mingeid piiranguid kehtestatud ei ole.
Kaks nädalat peale seda, kui Rootsi tervishoiuamet (Folkhälsomyndigheten) 10. märtsil tõstis kogukonna riskinäitaja kõrgeimale tasemele (viie punkti skaalal viiele), püsib enamus koole endiselt avatuna, piirid on ainult osaliselt suletud, puudub kohustuslik karantiin ning kõik restoranid, baarid ja muud avalikud kohad on samuti endiselt lahti. Kuigi avalikke kogunemisi on vähendatud, siis kuni 500 inimesega sündmused on endiselt lubatud.
Rootsi pole kindlasti mitte koroonaviiruse epideemia mõjudest pääsenud, turud on vabalanguses, horisondilt paistab massiline töötus ning tervishoiutöötajad on üha suureneva pinge all, kirjutatakse artiklis. 24. märtsi seisuga on kokku surnud 36 rootslast eeldatavalt koroonaviiruse tagajärjel ning üle 2000 on COVID-19-ga nakatunud, kuid täpseid numbreid pole teada, sest teste tehakse üldjuhul ainult haiglapatsientidele ning viiruse sümptomeid omavatele vanuritele. Kõigele lisaks on tervishoiuamet keeldunud viiruse leviku avalike riskianalüüside või prognoosimudelite tegemisest.
Põhjus on selles, et Rootsis on tervishoiuamet (ja teised ametid) traditsiooniliselt sõltumatud ning poliitikutel pole õigust nende töösse sekkuda. Avalikkus aga usaldab ameteid ning on sellise elukorraldusega harjunud.
Foreign Policy artikkel: tiny.cc/rq0xlz
VES / meedia