Riigikohus jättis rahuldamata president Kersti Kaljulaidi taotluse tunnistada kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vastuolus olevaks.
Seega muutub kogumispensioni nn teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks.
Jõustunud muudatused annavad tööealistele inimestele võimaluse võtta kohustuslikust pensionifondist raha välja ning pensionäridele õiguse katkestada enne 2021. aastat sõlmitud pensionileping ja nõuda ühekordset väljamakset.
Ettevõtja ja endise pangandustegelase Indrek Neivelti hinnangul oli senine, 20 aastat tagasi loodud teatud vanusegrupile kohustuslik pensionisüsteem väga suur ebaõnnestumine.
“Me oleme 20 aastat kogunud raha maailma ühe viletsama tootlusega fondidesse ja me oleme selle eest maksnud maailma üht kõrgemat tasu.
Nüüd, kui rahva poolt valitud riigikogu tahab seda muuta, siis järsku öeldakse, et see ei ole põhiseaduspärane.
See tundus mulle nii absurdne, et kelle jaoks see põhiseadus siis on, kui ta inimest ei kaitse,” selgitas Neivelt rahvusringhäälingu raadiosaates oma hämmingut seoses presidendi taotlusega riigikohtule kuulutada pensionireform põhiseadusega vastuolus olevaks.
Tegelikult oli presiden Kaljulaid ise tollase peaministri majandusnõunikuna ebaõnnestunud pensionireformi üks väljatöötajatest.
“Presidendi teeneteloos on mustvalgel kirjas, et pärast pankurikarjääri osales ta koos rahandus- ja sotsiaalministriga pensionireformi ettevalmistamisel.
Kahtlen, kas Kaljulaid saab praegu olla teise samba küsimuses läbinisti objektiivne, “ kirjutas Siim Avi artiklis “Presidendile terendab huvide konflikt. Vastamisi on tema autoriteet ja inimeste otsustusõigus”
7. aug. 2020 Eesti Päevalehes. “See on minu arvates kõige hullem majandusreform, mida meie oleme siin maal teinud viimase 30 aasta jooksul.
Sellest on enamus inimesi kaotanud.
Sellest on kaotanud olemasolevad pensionärid, kes on 20 aastat pensioni vähem saanud, Eesti majandusest on neli miljardit eurot välja viidud, ja ega ka need, kes sinna on korjanud, pole õnnelikud.
Välja arvatud mingi viis või kümme protsenti elanikkonnast pluss fondihaldurid. Ülejäänud tegelikult kõik on kaotajad,” rääkis Neivelt Vikerraadios.
Samas möönis Neivelt, et paarkümmend aastat tagasi need probleemid ei olnud prognoositavad ja reformi tehti toona heas usus.
Pensionireformi raames raha teisest sambast välja võtmine ei ole kohustuslik.
See tähendab, et inimene saab senisele sarnaselt jätkata pensioniks kogumist.
Raha saavad välja võtta vaid need, kes selleks taotluse esitavad.
Väljamakstavalt rahalt võtab riik 20 protsenti tulumaksu.
Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine, Isamaa üks peamisi valitsuslubadusi, on töös olnud terve praeguse valitsuse ametiaja.
Seadus võeti esmakordselt vastu tänavu 29. jaanuaril, kui valitsus sidus selle enda usaldushääletusega, et välistada opositsiooni venitamistaktika.
President Kaljulaid saatis seaduse tagasi riigikokku, kus see 11. märtsil muutmata kujul välja kuulutati.
President pöördus seejärel riigikohtusse, mis jättis tema taotluse rahuldamata ning tunnistas pensionireformi seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks.
VES