Riigikogu häälteenamus toetas 18. augustil erakorralisel istungil Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandit ehk Kreeka kolmandat abipaketti.
Eelnõu heakskiitmise poolt hääletas 50 riigikogu liiget, vastu oli 37 riigikogu liiget ja erapooletuid ei olnud.
«Programmi eesmärgid on taastada Kreeka riigirahanduse võimekus, läbi viia majanduskasvu, hõivet, investeeringuid toetavad reformid, taastada finantsstabiilsus ning põhjalikult reformida riigihaldust. Aasta algusest tõsiselt halvenenud majandusolukord on põhjustanud eelarve primaartasakaalu eesmärkide esimeste sammude allapoole toomist, enne kui 2018. aastaks 3,5-protsendine ülejääk saavutada,» rääkis rahandusminister Sven Sester riigikogus peetud kõnes.
Eurotsooni rahandusministrid kiitsid 14. augusti õhtul heaks Kreeka abipaketi, mille suurus on 85,5 miljardit eurot. Kreekale antavate laenude keskmine maksimaalne pikkus on 32,5 aastat ja intressiks kujuneb Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) võlakirjade intress, millele lisanduvad marginaal ja teenustasud. Lisaks laenule on ette nähtud ka Kreeka-poolsed sammud – kolme aasta jooksul eeldatakse, et primaarülejääk moodustab kokku 2 miljardit eurot ja riigivarasid õnnestub erastada 6,2 miljardi ulatuses.
Kolme aasta jooksul kulub koos Kreeka osaga kokku 93,7 miljardist enamik ehk 54,1 miljarditolemasolevate laenude ja nende intresside tagasimakseks. Sellele lisandub pankade rekapitaliseerimine 25 miljardi ulatuses, maksmata arvete tasumine 7 miljardi ulatuses ja eelarvepuhvri ning rahvusvahelise valuutafondi (IMF) hoiuse taastamine kokku 7,6 miljardi ulatuses.
Programmi esimeseks makseks on kavandatud 26 miljardit eurot, millest kohe 10 miljardit eurot ESM-i võlakirjadena Kreeka pangandussektori rekapitaliseerimiseks, 13 miljardit laenuna, mille arvelt kaetakse erinevaid võlakohustusi ning ülejäänud 3 miljardit kuulub väljamaksmisele osadena, kui eraldi kokkulepitavad vaheeesmärgid on täidetud.
Rahandusministeeriumi hinnangul Eesti osalemine Kreeka kolmandas 86 miljardi euro suuruses abipaketis Eesti kohustusi ei suurenda.
EKRE laenupaketi suhtes kriitiline
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond peab valitsuskoalitsiooni häältega läbi surutud otsust anda Kreekale 86 miljardi euro suurune abilaen ESM-i kaudu Eesti inimeste heaolu kahjustavaks ning Kreeka majandusele hukatuslikuks.
«Ühtlasi on tegemist kreeka rahva poolt referendumil selgelt väljendatud tahte eiramisega, mis näitab süvenevat demokraatia defitsiiti Euroopa Liidus,» vahendas partei seisukohta erakonna pressiteade.
«Koos varasemate Kreeka abipakettidega on Eesti maksumaksja aastaks 2018 käendaja 530 miljoni euro suurusele võlale. Rahandusminister ega koalitsioonisaadikud ei suutnudki selgitada, millel põhineb nende veendumus, et Kreeka on võimeline oma hüppeliselt tõusvat võlakoormat teenindama,» öeldakse EKRE avalduses.
