20. novembril toimunud NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis kinnitas välisminister Urmas Reinsalu, et allianss on suutnud viimaste aastatega panustada kaitsekuludesse rohkem kui iial varem, kuid kollektiivkaitse tagamiseks ja moodsate ohtude tõrjumiseks tuleb NATO-l mitte piirduda saavutatuga, vaid tõsta ambitsiooni.
„NATO on jätkuvalt tähtsaim nurgakivi Eesti, Põhja-Ameerika ja Euroopa julgeolekule. NATO liidrite kohtumisel Londonis on oluline anda selge sõnum liitlaste pühendumisest artikkel viiele,“ sõnas välisminister Reinsalu ja lisas, et Eesti peab eriti oluliseks NATO tegevusi kaitse- ja heidutushoiaku edasisel arendamisel.
Reinsalu sõnul on tervitatav liitlaste otsustavus liikuda edasi õiglase koormajagamisega. „Muidugi peavad liitlased enda võetud lubadused ellu viima, president Trumpi positiivne surve on tegelikult pannud asjad õiges suunas liikuma.
Kulutused kaitsele on pikaajaline investeering, mitte koorem,“ ütles ta. 2019. aastal on Eesti planeeritud kaitsekuluks 2,11%.
Kohtumise teises osas, mis kestis hilisõhtuni, arutasid NATO välisministrid Venemaa-suunalist poliitikat, relvastuskontrolli meetmeid ja Hiina esiletõusu.
„NATO peab olema globaalsest olukorrast teadlik, aga organisatsiooni fookus peab jääma Euro-Atlandi alale,“ sõnas välisminister.
Tema sõnul näitab NATO läbiv toetus Gruusiale ja Ukrainale vastukaaluna Venemaa agressioonile alliansi meelekindlust ja pühendumust väärtustel põhinevale rahvusvahelisele korrale.
Seejuures mainis ta hea näitena NATO riikide Põhja-Atlandi Nõukogu alaliste esindajate hiljutisi visiite mõlemasse partnerriiki.
