Rea Raus, jätkusuutliku arengu ekspert
22. aprillil 2023 tegid võrokesed ajalugu.
Pole vist kellelegi uudis, et viimastel aastakümnetel on üha rohkem räägitud sellest, kuidas kogu maailmas halveneb keskkonnaseisund ja sellega ka inimeste tervis.
Arusaadav, on ju loodus ja inimene teineteise peegelpildid selles mõttes, et kui looduse tervis on halb, siis järgneb sellele varem või hiljem ka inimkonna tervise halb seisund.
Samas tunnistavad teadlased, et hoolimata kõikidest juttudest, koostatud strateegiatest ja ellurakendatud ideedest, on olukord endiselt halb.
Põhimureks on see, et me mitte kuidagi ei suuda lahti lasta pidevalt suureneva majandusmasina paleusest.
Oleme pigem liikumas rohepesulikku tulevikku, kus räägime endiselt majanduskasvu vajadusest, aga üritame ette kujutada illusiooni, et kui me kõik sisepõlemismootoritega autod asendame elektriautodega ja kivisöekaevandusest saadava kütuse kildagaasi või tuuleenergiaga – siis on ka kõik suurepärane.
Ei ole, paraku. Pigem vastupidi, sest rohepöördega on hakatud õigustama veel suuremate kaevanduste avamist, lõhkudes loodust sellega kordades enam kui praegu.
Mida teha?
Juba Go Harlem Bruntdlandi, tuntud Norra poliitiku ja jätkusuutliku arengu eestkõneleja aastakümneid tagasi väljaöeldud mõte tõi välja seisukoha, et peame suutma loodust samaväärsena hoida järeltulevatele põlvedele.
See vajadus peab muutuma prioriteediks, mille ees on majandusmasina mooloklik kasv sunnitud taganema.
See ei saa paraku teoks enne, kui toimub põhimõtteline „rohepööre“ inimeste mõtlemises.
Ning see mõtteviisi muutus ei saa enam keskenduda kaupade ja teenuste rohkuse suurendamisele, olgu nendeks siis kasvõi ökotooted, vaid vastupidi – kvantiteedi asemel kvaliteedile keskendumisele.
Seda aga saab teoks teha vaid lokalismi ideid praktikasse rakendades.
Lokalism on arusaam, et tuleb hoida kohaliku tasandi ettevõtlust, kohalikest ressurssidest ja kohalikule turule toodetavaid kaupu ja teenuseid eelistades.
Prioriteediks muutub sellega kohalike ressursside väga hästi läbimõeldud ja lisaväärtusega töötlemine, looduskeskkonna hoidmine, sest sellest sõltub kogukonna areng ka tulevikus.
Lokalismi ideed kannab aga kohalik inimene, kohalik kultuur, oma piirkonna, maa armastus.
Sest ainult armastus aitab maad hoida.
Ja siin tulebki kõneks Võrumaal võrokeste poolt alustatud protsess, mis omab palju sügavamat tähendust ja potentsiaali kui esmapilgul tunduda võib.
Võrokeste lahendus maailmale
Jüriöö eel kutsusid võrokesed kokku oma esimese Võro Kongressi, mis toimus Võrus, keskuses Kannel. Kongressil kuulutati võrokesed põlisrahvaks, tuginedes ajaloolistele allikatele ning tõendades, et võro keel pole murre, vaid keel. Et võro kultuur on ainulaadne, mida tuleb hoida ja edendada.
Mis aga minu jaoks veelgi suurema tähendusega, on see et võrokesed mõistavad kestliku tuleviku alustalasid ning eeldusi paremini kui mitu Eesti Vabariigi valitsust järjepanu.
Seda just maailma tähelepanu vääriva põhimõtte kuulutamisega, milleks on Looduse hingestatuse tunnistamine ning maale, puudele, kividele inimestega võrdse õiguse tagasiandmine.
Eesti rahvusringhäälingu vahendusel ütles kirjanik ja rahvaesindaja Kauksi Ülle järgmist: “Maailm on muutunud selliseks, et me peame kõva häälega välja ütlema, et me oleme rahvas, et meil on keel ja et me tahame rahvaloendusel olla võrokesed. Me tahame, et meie keele kohta ei öeldaks mitte murre, vaid keel; me tahame, et meie keskkond ja maa säiliks sellisena, et me saaks selle edasi anda järgmistele põlvkondadele, et võrokesed kestaksid ka homme ja ülehomme,” rääkis Kauksi.”
Võrokesed võtsid vastu eelnõu, mille kohaselt on põlisrahval õigus hoida oma elukeskkonda puhtana mürkidest, saastatusest, mürast, kunstvalgusest. Oluliseks peetakse vee puhtana hoidmist järvedes, jõgedes, allikates. Nad soovivad kasvatada puhast mahetoitu ning majandada metsi tõeliselt säästvalt nii, et elukeskkonda jätkuks inimestele, loomadele, lindudele, putukatele võrdselt.
Oma põhimõtete kuulutamisega ütlesid võrokesed südamevalu, mure aga ka uhkusega välja selle, millest teadlased aastakümneid rääkinud, millest räägib ka Euroopa Liidu rohelepe, et tegelik muutus saab alguse põhimõttelisest muutusest loodusesse. Tegelikust austusest looduse vastu ning inimtegevuse ahnusele ja keskkonnahävitamisele piiri panemisest.
Näiteks Nursipalu sõjalise harjutusväljaku grandioosse ja mitmekordse laiendamise juures tuleb kaaluda hoopis tõsisemalt looduse õigusi, mitte hävitades sõjamasina huvides looduskaitsealasid ja inimeste kodusid.
Võrokesed tuletasid kõigile, kogu maailmale meelde, et looduskeskkonna ja ühe rahva eksisteerimise eesmärk ei saa olla majanduse teenindamine, sõjamasina teenindamine. Me ei pruugi suuta ära hoida sõda aga me saame teha endast kõik oleneva, et sõjahirmuga ähvardamise kaudu ei laastataks looduskeskkonda, ei hävitataks terveid kogukondi
Kestliku tuleviku võti on kogukondadele suurema otsustusõiguse tagasiandmine oma elukeskkonda puudutavas küsimuses. Ja seda on tunnistanud kõik kestliku arengu tõelised eksperdid ja teadlased.
Toetagem võrokaid, viigem nende südamesõnum maailma laiali!
