Kõikidest Eesti era- ja kortermajadest on asustatud vähemalt ühe alalise elanikuga 76 protsenti, püsielaniketa oli pea veerand ehk 175 690 eluruumi, näitab viimane rahvaloendus. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal suurenenud.
aasta rahvaloendus näitas, et Eestis on kokku 737 873 eluruumi, teatas statistikaamet. 2011. aasta loendusega võrreldes on juurde ehitatud 47 793 eluruumi, mida on 1000 võrra vähem kui sellele eelnenud kümnel aastal (2001–2011). Eramajasid on 14 protsenti rohkem kui 10 aastat tagasi.
Kõikidest eluruumidest 24 protsenti on rahvaloenduse andmetel asustamata. “Need arvud viitavad sellele, et inimesed on omandanud näiteks suvilaid ja muud kinnisvara, kus reaalselt terve aeg sees ei elata,” selgitas statistikaameti juhtiv-analüütik Terje Trasberg.
Eesti kõige suuremad kortermajad asuvad Narvas: seal on ühes majas keskmiselt 64 korterit. Samuti on Narvas Eesti kõige suurem kortermaja, milles on kokku 360 korterit. Kõige väiksemad kortermajad asuvad Hiiumaal, kus keskmine korterite arv hoones on 9,05.
Eestis on vaid üks vald – Ruhnu –, kus ei ole ühtegi kortermaja.