• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

PUUTEPUNKTIDE ajakiri aitab Eesti puuetega inimesi

VES by VES
17. detsember 2012
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

 

Aasta tagasi hakkas Eestis ilmuma uus ajakiri Puutepunktid, mis teavitab laiemat üldsust Eesti puuetega inimeste olemasolust ja probleemidest. Ajakiri, mida levitatakse sihtgruppidele tasuta, on suureks abiks ja toetuseks ka puuetega inimestele endile, aidates neid koonduda võrgustikku ning andes praktilisi näpunäiteid igapäevaelu korraldamisel. VES küsimustele vastab Puutepunktide toimetaja ja samanimelise TV programmi produtsent Tiina Kangro.

Kellele on see ajakiri mõeldud ja miks ta loodi?

Tiina Kangro: Olen ise pikka aega olnud Eesti Televisioonis toimetaja ja peatoimetaja, kuid kümmekond aastat tagasi lahkusin sealt ja asutasin erafirma haridusprogrammide tootmiseks, eriti just sotsiaalalal. 2005. aastast õnnestus meil saada Euroopa Liidu tugifondidest toetust, et käivitada puuetega inimeste elust pajatav saatesari „Puutepunkt“.

Nõukogude Liidus peideti puuetega inimesed metsade rüpes asuvatesse hooldusasutustesse ja keegi ei teadnud neist midagi. Koos taas-iseseisvumisega hakati Eestis järgima maailma trende, et ka puuetega inimesed peaksid elama kodus oma perede juures ja osalema ühiskonnaelus. Nüüd neist küll räägiti siin-seal, aga nende elutingimused jäid siiski väga piiratuks.  

Hakkasime igal pühapäeval tooma televaatajate ette lugusid sellest, kuidas puuetega inimesed elavad. Rõõmustasime, et saame ühiskonda harida, asjaosalisi julgustada. Lootsime, et hakkavad muutuma ka seadused. Kuid telesaade on selline asi, et kõik vaatavad, imestavad natuke, mõnel tuleb ka pisar silma, aga siis tuleb järgmine, lõbusam saade ja kõik unustatakse.

Nii me mõtlesimegi, et on vaja teha saatele lisaks paberväljaanne – selline, mis jääb diivanilauale või töölauale silma ette pikemaks ajaks. Ja kust saab väga täpselt lugeda, kui hull ikka olukord on ja mida saaks teha, et see muutuks.

Nii hakkasimegi pooletist aastat tagasi, 2011. aasta sügisest, välja andma tasuta ajakirja Puutepunktid.

Puutepunktidel on kolm sihtgruppi:

 – Puuetega inimeste pered, kes saavad seda tellida otsepostiga tasuta koju;

– Kõik spetsialistid üle Eesti, kes puuetega inimeste ja nende peredega töötavad – omavalitsuste sotsiaaltöötajad, õpetajad, meedikud, lasteaiakasvatajad, nõustajad, saadame ajakirja tasuta kõikidesse haiglatesse, koolidesse, perearsti- ja rehabilitatsioonikeskustesse;

– Poliitikud ja riigijuhid – oma nimesildiga ajakirja saavad kõik 101 parlamendiliiget, ministrid, vastavate valdkondade riigiametnikud, peaminister, president, riigikontrolör, õiguskantsler.

Samuti saadame ajakirja raamatukogudesse üle Eesti, kõikidele puuetega inimeste eneseabiühingutele, aga mis veelgi tähtsam – ülikoolidele ja kutseõppeasutustele, kus valmistatakse ette tulevasi sotsiaaltöötajaid ja pedagooge.

Meie soov on luua info jagamise kaudu niisugune koostööplatvorm, kus erinevad osapooled, kelle koostööst sõltuvad puuetega inimeste võimalused, saaksid üksteist tundma õppida, üheskoos mõelda ja siis juba ühiste jõududega ühiste eesmärkide suunas midagi ära teha.

Eesti suurim viga paljude asjadega ongi see, et kõik nokitsevad omapead. Eestis on tänaseni 226 omavalitsust, sotsiaalhoolekanne ja haridus on aga jäetud just linnade-valdade korraldada,  kuid mõnes neist on lihtsalt liiga vähe inimesi ja ressurssi, et üldse midagi ära teha.

 

Millised on puuetega inimeste suurimad probleemid Eestis?

Kuigi ka Eestis on seatud eesmärgiks puuetega inimeste kaasamine tavaühiskonda, ongi meie suurimaks probleemiks väikese maa kasinate ressursside killustamine, ka spetsialistiteabe lünklikkus. Paljudel puuetega inimestel puudub ligipääs elementaarsele abile. Nad ei pääse kodust väljagi. Nad ei pääse ligi rehabilitatsioonile, tugiteenustele. See tähendab, et nad ei pääse tööle, ei saa ennast elatada ega osa võtta normaalsest ühiskonnaelust. Ja siit edasi – kuna neid näha ei ole, ei muutu ka avalikkuse suhtumine. Eestis on siiani probleem, et erivajadustega inimesi halvusta-takse. Arvatakse, et nad on vähem väärt ja ise oma hädades süüdi. Eriti kannatavad selle all puuetega laste vanemad, kes sageli häbenevad ja peidavad oma lapsi avalikkuse eest.  

 

Mida kujutab endast omastehooldajate küsimus, mida olete käsitlenud läbi mitme ajakirjanumbri?

Puuetega inimestega seoses on tänases Eestis langenud väga suur koormus nende perekondadele. Kuna ka kõige raskemate puuetega lapsi ei saa pered vastavalt seadusele enam anda hooldusele, aga ka tugiteenuseid pakub riik vaid näpuotsast, siis peabki keegi perekonnast jääma koju sellist last hooldama. Tavaliselt on see ema. Kui näiteks aga insuldi või mõne muu raske haiguse järgselt jääb lamavaks haigeks abikaasa või eakas ema-isa, siis ongi kohe küsimus: kes jääb koju teda hooldama. Kui panna raske laps või täiskasvanu mõnesse asutusse näiteks nädalahooldusele, võib see maksta mitu Eesti keskmist kuupalka. Seda raha inimestel enamasti ei ole ja kindlustus selliseid asju ei kata. Jäädes aga koju pereliiget hooldama on kohe uus õnnetus: hooldajatoetus on vaid 19-25 eurot kuus (see on 1/16 Eesti praegusest miinimumpalgast). Kuidas ära elada? Lisaks pole omastehooldajaile ette nähtud mingeid tugiteenuseid, nad töötavad n-ö vabatahtlikult ja tasuta ööpäevaringselt, vahel pikki aastaid ilma igasuguse puhkuseta. Sageli kulub nende tervis nii läbi, et nad invaliidistuvad ise. Siis on ühe invaliidi asemel juba kaks. Sellele kõigele olemegi nii saadetes kui ajakirjas tähelepanu juhtinud, nõudes nende inimeste mõistmist ja ka seadusandlikku sekkumist puuetega inimeste olukorra leevendamisel. Eeskujud selleks on ju õnneks maailmast võtta.

 

Millist kasu on olnud puudega inimestel probleemide avalikust tõstatamisest?

Just tänu ajakirjale, ja ilmselt ka minu mõnedele suurtele artiklitele Postimehes jm, on siiski juba muudetud mõnesid seadusesätteid, näiteks lähisugulastest eestkostjate aruandekohustust kohtule muudeti inimlikumaks. See tõestab, et kui infot jagada ja probleemidest ausalt rääkida, siis järgnevad ka konstruktiivsed teod seadus-andja poolt.

Sellel neljapäeval (13.12) on aga omastehooldajate teema tähtsa riikliku küsimusena arutlusel lausa riigikogus, kuhu ka mind on palutud Puutepunkti esindajana esinema. Panin oma  ettekandele pealkirjaks „Omastehoolduse oluorrast, selle mõjust riigi majandusele ja moraalsele keskkonnale“. Proovin näidata seal, kui palju riik kaotab, surudes sotsiaalteenuste puudumise tõttu väljaõppinud inimesi kodueksiili koos oma puudega lähedastega, selle asemel, et soosida puuete kompenseerimist, rehabilitatsiooni ja tööhõivet.

 

Kuidas te seda väga vajaliku ajakirja väljaandmist rahastate?

Kui telesaate tootmiseks on meil järgmise aasta kevadeni olemas rahastus Euroopa Liidu struktuurfondidest, siis ajakirja hakkasime tegema oma väikse toimetusega kodanikualgatuse korras ja n-ö vabatahtliku tööna. Kuna paber, trükkimine ja postitamine siiski maksab, oleme kogunud annetusi ja püüdnud saada toetust heategevusfondidest. Kõik ajakirjanikud, kujundajad ja toimetajad töötavad juba poolteist aastat tasuta. Oleme eraisikutena ka puudujääva trüki- ja postikulu siiani omast käest projekti ellujäämise nimel annetanud, kuigi pikema perioodi vältel me seda ilmselt teha siiski ei suuda. Ajakirjal tuleb tellijaid pidevalt juurde. Meie tiraaž on siiani olnud 10 000 eksemplari, kuid tundub, et seda tuleks hakata suurendama. Juba ainuüksi puuetega inimestest üksiktellijaid on meil üle Eesti ca 7000. Kuna puuetega inimeste sotsiaalpension on vaid ca 200 eurot kuus (alla neljandiku Eesti keskmisest palgast), siis nende jaoks peab ajakiri olema ilmtingimata tasuta. Ka spetsialistide ja riigijuhtideni jõuab ajakiri kõige kindlamalt siis, kui saadame seda neile töölauale kätte.

Õnneks hakkas meid möödunud kevadest toetama näiteks Tartu Ülikooli kliinikumi Lastefond, kes annetab iga ajakirja trükkimiseks 1000 eurot. Trüki- ja postikulud kokku aga lähevad maksma üle 3000 euro kuus. Vaid interneti kaudu me aga ajakirja praegu veel levitada ei saa, sest eriti just puuetega inimestel ei pruugi olla püsivat ligipääsu arvutile ja internetile.

Seega olemegi tänulikud iga abi eest, mis meie hinnangul nii vajalikku ja maailma muutvat väljaannet elus hoida aitaks.

 

Ajakirju saab lugeda ja kirjastamist toetada (ka nt. PayPali kaudu) Puutepunktide kodulehel www.vedur.ee

 

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

10 aastat Lõimeleeri keele- ja kultuurilaagreid: Juubelilaager tantsu ja tralliga!

Laste suvelaagrid Eestis 2025

3. mai 2025
29
Õhinapõhine päkapikukeel? XV emakeelepäevad Hamburgis

Õhinapõhine päkapikukeel? XV emakeelepäevad Hamburgis

3. mai 2025
26
Suvelavastused maakondade kaupa

Tallinnas toimub 4. juulil USA õhtu

3. mai 2025
21
Pagulaskirjanduse näitusaudiolavastus „Kaotusest laotusse“ ERMis

Pagulaskirjanduse näitusaudiolavastus „Kaotusest laotusse“ ERMis

3. mai 2025
15
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

3. mai 2025
MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

3. mai 2025
How about creating rahvariided for the Estonian-American community? Rein is on it!

How about creating rahvariided for the Estonian-American community? Rein is on it!

1. mai 2025
Los Angelese üldkoosolekud

Apply for Estonian Summer Courses by April 30, 2025  

28. aprill 2025
Kristi Kongi’s First Solo Exhibition Opened in New York City 

Kristi Kongi’s First Solo Exhibition Opened in New York City 

28. aprill 2025
ADVERTISEMENT

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

3. mai 2025
MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

3. mai 2025
How about creating rahvariided for the Estonian-American community? Rein is on it!

How about creating rahvariided for the Estonian-American community? Rein is on it!

1. mai 2025

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?