Siseminister Marko Pomerantsi sõnul ei olnud eelmise nädala lõpus Eestit tabanud lumetormi ajal valitsuse kriisikomisjoni kokkukutsumiseks vajadust, kuna regionaalsed kriisimeeskonnad tulid olukorra lahendamisega kõige paremini toime.
9. detsembri õhtul alanud ja reede pärastlõunani kestnud lumetorm Monika muutis mitu Eesti teed läbimatuks, eriti raske olukord oli Harjumaal, Virumaal ja Läänemaal. Lääne-Virumaal Padaorus jäi Tallinna-Narva maanteele ligi ööpäevaks lumevangi hinnanguliselt 600 inimest. Teadaolevalt on tormi tõttu hukkunud vähemalt kolm inimest, neist üks liiklusõnnetuses ja kaks külmusid surnuks. Üks inimene jäi tormis kadunuks.
Pomerants tõdes 15. detsembril lumetormi kokkuvõtval pressikonverentsil, et ainus põhjus valitsuse kriisikomisjoni kokkukutsumiseks olnuks hoolivuse näitamine. “Valitsuse kriisikomisjoni kokkukutsumine oleks näidanud inimestele, et valitsus jälgib olukorda raskete ilmaolude ajal. Kuid kriisi lahendamise kiirusele ei oleks valitsuse kriisikomisjoni kokkukutsumine kaasa aidanud,” lausus Pomerants.
Siseminister märkis, et kui päästetöödeks on vaja riigi erakorralist abi, on olemas kolm kriisijuhtimise tasandit – valitsuse kriisikomisjon, regionaalsed kriisikomisjonid ja regionaalsed kriisimeeskonnad.
Äsjase Eestit tabanud lumetormi ajal töötasid kriisimeeskonnad, mille ülesanne on hinnata sündmust kohapeal, olukord operatiivselt lahendada ning vajadusel teha ettepanek kriisikomisjoni kokkukutsumiseks.
Opositsiooniparteid kritiseerisid eelmise nädala tormi järel siseminister Marko Pomerantsi selle eest, et ta ei kutsunud kokku valitsuse kriisikomisjoni.
VES/BNS
