Kui keegi Eestis on võidelnud Eesti-Vene piirilepete sõlmimise vastu, siis olen see mina. Mõned võitlejad on veel, kuid need tulevad mitme kilomeetri kaugusel minu taga… Ah, et olen kohe kõva mees! Olen tõesti, kuid mis sest kasu? Mitte sedasamustki!
Mida näeme? Tasapisi, aastatega, lähevad eestlased ja patrioodid nende seas järjest rumalamaks-lollimaks… Mida rahvale tõestada, kui peavoolumeedia omad usuvad üht valet ja patrioodid elavad väärkujutelmade magusates pilvedes? Natuke teadmiseks:
Kas teate, et Vene Föderatsiooni esindaja teatas juba 28. nov. 1994. a. Eesti esindaja Enn Leissonile, et …. “Vene pool märgib piiri maha täpselt nende kaartide järgi, mis EV valitsus esitas oma territooriumi kohta ÜRO-sse astumisel ja Euroopa Nõukogu liikmeks saamisel…”. Vene esindaja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et nende kaartide seletuskirjades on punkt, mille kohaselt Eestil ei ole territoriaalseid pretensioone naaberriikide suhtes.
Järelikult: ÜRO-sse astumisel näitas Eesti Vabariik, et tema riigipiir on identne Nõukogude Eesti piiriga!
Henn Põlluaas tegi järelpärimise EV Välisministeeriumile. Sealt vastati 12. märtsil 2007, et Eestis pole enam inimesi, kes ÜRO-sse astumise protsessi mäletaks ning asjassepuutuvaid dokumente ja kaarte pole pingsale otsimisele vaatamata üles leitud ei Eesti USA saatkonnast ega ka Eesti arhiividest!
Patrioodid imetlevad EKRE pealik Mart Helmet. Kas see on patriootide arukuse näitaja? Kaugel sellest! Mart on öelnud umbes nii, et tema ei saanud midagi teha ja pidi seda mängu kaasa mängima… Vale puha! Mart Helme oleks võinud säilitada oma väärikuse ja näo, kui oleks enne Moskvasse minekut kokku kutsunud ajakirjanikud ja teatanud, et tema seda reeturlikku mängu kaasa ei mängi! Tänaseks olnuks Mart ammu EV president ja rahvas kandnuks teda kätel…
Kes mäletab, et Kristiina Ojuland tegi ettepaneku, et kuulsa preambuli saanud Eesti-Vene piirilepingu võiks allikirjastada Tartus või Tallinnas Tartu rahu aastapäeval 2. veebruaril 2005? Kas saab veel hullemini eesti rahvast mõnitada? Aga isegi täna imetlevad-toetavad Ojulandi tuhanded pimedusega löödud eestlased…
Mida ma öelda tahan? Meie valitsejad on meie selja taga teinud nii palju sigadusi, et enne saab Issanda aasta otsa, kui nende üleslugemisega hakkama saaks.
Kõige hullem on, et terve maailm (riigid-organisatsioonid jne.) teab, et Eesti Vabariigi puhul on tegemist NSV Liidust eraldunud liiduvabariigiga!!! Kõik ülejäänud tuleneb sellest! Aga vähesed Eesti patrioodid ei taha seda uskuda, sellega leppida ja isegi peavoolumeedia teatab vahetevahel, et Tartu rahu kehtib nagu raudnael ja miski seda ei murra! Ma teadsin, kuidas vältida piirilepingu ratifitseerimist:
Otsustasin minna oma teed ja astusin pretsedenditu sammu: toon väljavõtte enda kõnest Julius Kuperjanovi haual 11. oktoobril 2013. a. tema 119. sünni(aasta)päeval: .. “kuulutan Eesti-Vene maismaapiiri lepingule Eesti-poolse allakirjutaja lindpriiks allkirja andmise hetkest alates koos kõikide sellele järgneda võivate saatuslike tagajärgedega…”
18. veebruaril 2014. a. kirjutas meie toonane välisminister Urmas Paet lepingule alla, rikkudes taas rängalt Eesti Vabariigi põhiseadust! Iga patrioot võinuks ta kui reeturi, kui hullu koera maha lasta! Vastutuse olin ju võtnud endale mina. Aga ei midagi…
Lõpetagem juba see soovitu tõe pähe võtmine ja ma lajatan täie emotsiooniga: olen vanas eas aru saanud (või segaseks läinud?), et Eesti rahvas ei vääri oma riiki ega nõndanimetatud praegust vabadust.
Heiki Kortspärn,
kunagise orjarahva järeltulija ja tulevase orjarahva esivanem.
