Vaidlusaluse Vene gaasijuhtme Nordstream paigaldamine käib praegu Läänemere põhja Rootsi majandustsoonis. Paljude ekspertide arvates poleks seda pidanud ehitama ja Nordstream on kui XXI sajandi Molotov-Ribbentropi pakt (MRP).
Protestid olid asjatud, sest Venemaa peaminister Putini sõbrad otsustasid ehituse iga hinna eest läbi suruda. USA saatkondade ettekannetes, mis Wikileaksi abiga on jõudnud ajakirjandusse, sealhulgas Rootsi suurimasse päevalehte Dagens Nyheter toovad päevavalgele poliitilised mängud gaasitoru ümber.
Gaas poliitilise relvana
Nordstreami torulaev Castoro Sei on töös Rootsi majandustsoonis. Laeval on ametis 300 meest, kes lasevad Läänemere põhja tuhandeid 23-tonniseid gaasijuhtme torusid. Putini sõnul saab 1220 kilomeetri pikkune gaasitoru Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldini valmis 15. maiks.
Projekt tekitas avalikkuses suurt meelepaha. USA saatkondade materjalidest lekkinu põhjal on võimalik öelda, et vaatamata protestidele olid Vene võimumehed kindlalt otsustanud gaasitoru ehitada.
Kui Venemaa keeras kinni gaasikraanid Euroopasse 2009. a., oli see Nordstreamile soodsa avaliku arvamuse kujundamiseks. Venemaa kasutas luureteenistuse ohvitsere, kes kaardistasid gaasitoru ehitusele vastu olijaid. Esimesed uudised koostööst Vene riigile kuuluva Gazpromi ning Saksa EONi ja BASFi vahel gaasitoru ehituseks läbi Läänemere ilmusid ajakirjanduses 2005. a.
Avalikkuse ärkamine võttis aega ja kui see lõpuks tuli, oli toon rahulolematu. Asi ei olnud ainult selles, et toru läbis Soome, Rootsi ja Taani huvipiirkondi, vaid ka, et gaasijuhe oli ette nähtud kulgema mööda Läänemere tundlikku põhja, kuhu on uputatud keemia- ja tavarelvi ning settinud ohtlikke raskemetalle.
Kriitikud väitsid, et gaasikraani abiga soovib Putin esineda suurriigina ja suurendada sõjaväe kohalolekut Läänemeres. Nordstreami eest kõnelejad nimetasid seda heaks koostööprojektiks lahendamaks Euroopa karjuvat energiavajadust.
Esimest korda oli torujuhtme viimisest läbi Rootsi majanduspiirkonna juttu 2007. aastal, kui valitsus selle mõtte tagasi tõrjus. Keskkonnaminister Andreas Carlgren nimetas keskkonnamõjude hinnangut puudulikuks.
Toruehitust ei saa takistada
Ameerika Ühendriikide saatkonnas toimunud koosolekul novembris 2008 on Rootsi välisministeeriumi Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia osakonna töötaja Johan Frisell öelnud, et Taani-Rootsi silla ehitamiseni kulus kaheksa kuni kümme aastat enne selle heakskiitu, lisades, et Nordstreami puhul kulub aega niisama palju. Aga Frisell eksis, sest Venemaa oli ehituse otsuse teinud. Juba novembris 2007 oli Venemaa välisministeeriumi Euroopa Liidu koordinaator Dmitri Poljanski öelnud, et isegi nii suur ELi riik kui Poola ei saa seda peatada ja toru ehitatakse vaatamata valjuhäälsetele protestidele Poolast, Eestist ja Rootsist.
USA suursaadik Moskvast on kirjutanud 2008. a. septembris, et Nordstreami juhtide arvates sekkub Vene valitsus vajadusel kindlasti toruprojekti elluviimisse.
USA diplomaadid konstanteerisid, et Nordstreami tegevjuht, endine Ida-Saksa salapolitsei Stasi kaastööline Mathias Warning on pikemat aega olnud Putini sõber ja Nordstreami Moskva juht ja Putini nõuandja Vitali Jusufov on Putinile lähedane oma isa kaudu.
Nordstreami propagandalevi
USA diplomaatide aruannete järgi käivitati Nordstreamile populaarsuse võitmiseks korralik propaganda-teater: osaleti paljudel seminaridel, anti altkäemaksu sõltumatutele organisatsioonidele, kohtuti võimalike osalistega, avati Nordstreami koduleht viies keeles. USA Moskva suursaadik William J. Burns nimetas seda novembris 2007 “PR-katseks murda Nordstreami poliitiline vastupanu”.
Nordstream kasutas Soome kunagist peaministrit Paavo Lipponeni konsultandina, et saavutada Soome heakskiitu. Gerhard Schröder, kes kaotas valimised Saksamaal ainult mõni nädal peale Putiniga kokkulept Norstreami ehitamiseks, tehti kiiresti Nordstreami juhatuse esimeheks.
Rootsis said Nordstreami palgalisteks lobitöötajateks põllumajandusministri Eskul Erlandssoni lähim kaastööline Tora Lifland Homström ja peaminister Fredrik Reinfeldti kaastööline Ulrica Schenström.
Hollandi Gasunie projektiga ühinemisel lakkas see olemast vaid Vene-Saksa projekt.
Nordstreami tegevjuht M. Warning tunnistas USA diplomaatidele Moskvas, et on hoolikalt tegelenud projekti muutmisega Vene-Euroopa Liidu ühisettevõtteks, kuid Vene diplomaatia on tihti ”raske käiguga” ja “ebaproduktiivne”.
Gaasisantaazh
Kui 2009. a. Venemaa peatas gaasitarned läbi Ukraina kulgeva torujuhtme ja miljonid kodud Euroopas jäid külma kätte, süüdistasid venelased Ukraina presidenti Viktor Jushtshenkot gaasi varastamises. Ühendriikide diplomaadid kirjutasid, et see oli osa plaannist kindlustada Nordsteami ehitus.
Moskvas USA saatkonda väisanud sõltumatu analüütik ütles, et Nordstream on väljapressimise selge näide. Gazpromi tegevjuht Aleksei Miller mainis USA suursaadikule, et gaasi on müüdud ette kuni 2013 aastani ja toru peab valmis saama. M. Warning vestluses USA Moskva suursaadikuga juunis 2009 väljendas seda veel selgemalt “Me kulutame suuri summasid, kuid sellele vaatamata pole eelarvet ületatud”. Küsimusele kas projektil on Saksa valitsuse toetus, vastas Warning, et tal on alaline pääs kantsler Angela Merkeli büroosse.
Valiku puudumine
2009. aasta suvel külastasid USA Tallinna suursaatkonda riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Mart Jüssi ning esitasid gaasitoru ehitamise vastu keskkonnakaitse argumente. Ühtlasi nimetati suurenevat terrori-rünnaku riski ja Vene sõjaväe juuresolekut. Mihkelson oli veendunud, et Nordstream on poliitiline, mitte majandusprojekt.
Viimane lootus oli seatud ELi-Venemaa tippkohtumisele Stockholmis 18. novembril 2009. Mõni päev enne seda andis Rootsi torujuhtmele oma lõpliku jah-sõna. Keskkonnaminister Carlgren ledis, et valikut polnud, kuna iga riik võib rahvusvahelistesse vetesse ehitada näiteks gaasitorustiku, kuigi riigipäeva opositsiooni meelest tuleks torujuhe ehitada maitsi ning valimiste võitmisel lubas Rootsi jah-sõna tagasi võtta. Valimisvõit jäi tulemata.
Peale Nordstreami valmimist algavad katsed ja suurejooneline ametlik avamine toimub oktoobris. Järgmisel aastal valmib paralleeltoru. 2009. aasta gaasisõja ajal ütles Jushtshenko jutuajamisel USA Kiievi suursaatkonnas: “Gaas tähendab poliitikat ja suur hulk gaasi suurt poliitikat”.
Joel Haukka
Kalev Vilgats
Nordstreami koduleheküljelt: Gaasijuhtme pikkus: 1224 kilomeetrit – koosneb kahest paralleelliinist. 2011 a. valmiv liin on 27.5 miljardi kuupmeetrilise maagaasi läbilaskega, 2012 aastal valmiva teise liiniga kasvab läbilase 55 miljardi kuupmeetri võrra aastas. Projekti kogumaksmus on 7,4 miljardit eurot, mida rahastab 26 panka.
