Eesti Segakooride Liidu korraldusel toimuvad lauluema sünniaastapäeva tähistamiseks kontserdid Tallinnas ja Tartus, kus tuleb esitusele terve kontserdi jagu Miina Härma laule.
9. veebruaril Tartus, Vanemuise kontserdimajas astuvad üles Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor, Tartu Ülikooli akadeemilise naiskoori vilistlaskoor, naiskoor Emajõe Laulikud, Tartu noortekoor, Miina Härma Gümnaasiumi segakoor ja mudilaskoor, Tartu Ülikooli kammerkoor, Eesti rahvusmeeskoor, Tartu Rahvaülikooli segakoor, Võru segakoor Hilaro ja Tartu üliõpilassegakoor.
16. veebruaril Tallinnas, Estonia kontserdisaalis tulevad lavale naiskoor Carmina, Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiline naiskoor, Tallinna Ülikooli naiskoor, Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor, Rakvere kammerkoor Solare, Eesti Rahvusringhäälingu segakoor, segakoor K.O.O.R., segakoor HUIK!, Eesti rahvusmeeskoor, kooristuudio So-La-Re lastekoor, Estonia Seltsi segakoor ja Euroopa kultuuripealinna segakoor.
Kontsertide kunstiline juht on Elo Üleoja, vahetekstide autor Saari Tamm.
Kontserte juhivad Rakvere teatri näitlejad Toomas Suuman ja Maarika Mesipuu.
Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann) oli eesti esimene professionaalne naishelilooja, lisaks veel koorijuht ja organist.
Miina Hermann sündis õpetaja seitsmelapselisse perekonda 9. veebruaril 1864 Kõrvekülas Raadi vallas, Tartumaal. Tema mõlemad vanemad olid saanud muusikalise hariduse.
Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all (vaatamata samale perekonnanimele ei olnud nad sugulased).
Aastatel 1883–1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida. Alles 1894. aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartusse ning moodustas seal oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias. Miina Härma oli samuti silmapaistev koorijuht ning tal oli ka võimalus dirigeerida laulupeol.
Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida.
Miina naasis Tartusse, kus ta 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab see kool nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni.
9. veebruaril 1939 sai ta esimese naisena Tartu Ülikooli audoktori kraadi.
Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu “Murueide tütar” ja kantaadi “Kalev ja Linda”.
Miina Härma suri 16. novembril 1941 Tartus ja on maetud Tartusse Raadi kalmistule.
