Meie lapsed käisid igal suvel Jõekääru laagris, nad said seal oma eakaaslastega sõpradeks ja tundsid kuuluvuse tunnet.
Lastel San Franciscos kasvada ei olnud nii kerge nagu minul Los Angeleses omal ajal, kus rahvatants ja laulukoor algasid reede õhtul, laupäeval ja pühapäeval eesti elu Eesti Majas jätkus.
San Franciscos pole Eesti Maja, aga nädalalõputi olid eestlased koos, lapsed said nädalavahetustel kokku.
Ma pean olema väga tänulik abikaasa Silvile, kes lapsi Kaid ja Mikku nii hästi kasvatas, mina ise olin tööde tõttu pidevalt New Yorgis ja mujal, Kai (nüüd finantsäri administreerija) ja Miku (nüüd mikrobioloog) kasvatamine oli põhiliselt Silvi õlgadel.