Mary Kross sai korduvalt võimaluse tõtt rääkida. Käis suisa politseile Stroomi rannas isiklikult näitamas, kuidas teda rünnati. Joonistas paberile EKRE logo. Kuid Krossi autot polnud seal, kus väitis, et see tol saatuslikul päeval pidi olema. Tegelikult viibis Kross väidetava kivipildumise ajal sündmuskohast kilomeetreid eemal.
28. november 2018. Valimised on ukse ees. Ajalehed pajatavad iduettevõtja Karoli Hindriksi häiriva sisuga postituse põhjal, kuidas EKRE logoga mehed Stroomi ranna lähistel välismaalast kividega loopisid. Niigi keskmisest tundlikum ja poliitiliselt laetud õhk muutub veelgi paksemaks. Õli on tulle valatud.
Politsei tuvastab kiiresti, et see väidetav vihakuriteo ohver on avaliku elu tegelane – Kanada päritolu kultuuritegelane ja aktivist Mary Kross, kes on ühtlasi tuntud poliitiku Eerik-Niiles Krossi (Reformierakond) abikaasa.
Juba skandaali puhkemisega samal õhtul istub väidetav kannatanu politsei ülekuulamisruumis. Tal palutakse rääkida tõtt ja ainult tõtt. Antakse ka teada, mis vastasel juhul juhtuda võib.
«Rääkisin telefoniga inglise keeles. Kaks meesterahvast ületasid tänavat majade poolt ja tulid otse minu taha ja see tundus imelik, sest eestlased ei tule tavaliselt teistele inimestele niisama lähedale,» alustab ta.
«Nad rääkisid kõva häälega eesti keeles ja hakkasid mind ja minu koera kividega loopima. Ma ei tea, kust nad kivid võtsid. Ma pöörasin metsatukka ja mõtlesin, et mehed lähevad edasi. Aga nad tulid minu järel, neil olid käed kive täis ja korraga viskasid kive minu ja minu koera suunas. Mina sain pihta kukla ja selja piirkonda, tundsin valu ja väga kartsin.»
Kross selgitab, et ei tea, mitme kiviga pihta sai, kuid kindlasti sai. Koer sai samuti kõvasti viga. Olevat veel pärast jõhkrat rünnakut veel pikalt niutsunud.
«Üks kivi oli vähemalt rusikasuurune,» ütleb ta siiski.
«Pöörasin ümber ja küsisin, mis toimub. Nad vastasid inglise keeles «Välismaalane, mine koju!». Hakkasin kiiresti kõndima, kuid sain veel kividega pihta.»
Kross selgitab, et lõpuks sörkis talle vastu tervisesportlane, mistõttu ründajad lahkusid. Kannatanu esitab meestest detailse kirjelduse. Üks lühem, teine pikem. Üks blond, teine brünett.
«Rinnas oli Eesti lipp ja rukkilillekujuline märk. Vaatasin pärast internetist ja küsisin sõprade käest ning sain teada, et samasugust logo kasutab erakond EKRE.»
Ta joonistab mehe rinnus nähtud kujutise paberile. Selgelt meenutab see praeguse valitsuserakonna logo.
Kuid sellega veel Krossi tunnistused ei piirdu. Ta joonistab väljaprinditud Google Mapsi tänavavaate fotole täpselt, kuidas rünnak aset leidis, kuidas liikusid tema ja ründajad.
Kõige tipuks sõidutavad politseinikud Krossi Stroomi ranna lähistele kohale ja seal viipab ta aina kätega, kust ründajad tulid ja kuhu läksid.
Viipamise käigus avastab Kross maast tulemasina ja kostab seepeale, et ilmselt ühe ründaja oma, sest too suitsetas.
Kross näitab ka telefoni väljavõtteid, tõestamaks, et rääkis Stroomi rannas viibides abikaasaga. Eerik-Niiles viibis parasjagu Gruusias. Kell näitas 13:30.
Politsei saadab samal õhtul veel Mary Krossile e-maili teel Postimehe galerii EKRE piketist. Ehk tunneb Kross sealt seltskonnast kellegi ära?
Ei tunne. Ta vastab hilisõhtul: «Lisaks – ma ei ole huvitatud absoluutselt mingist meediast. Palun teil hoida minu identiteeti privaatsena. Ma ei taha millessegi poliitilisse segatud olla.»
Lugu kukub kokku
Politsei märkab üsna kiiresti, et ohvri jutt on veider. 29. novembril, päev pärast ülekuulamist, võtavad nad välja mobiilside andmed, mis näitavad, et Krossi telefon ei asunud Stroomi ranna lähedal.
Sideandmed näitavad, et Mary kõneles abikaasaga tol päeval kell tõesti kell 13:30, aga viibis hoopis Telliskivi loomelinnaku kandis, kilomeetreid Stroomi rannast eemal. Üle kontrolliti tema mõlemad numbrid, nii Eesti kui USA oma.
Samuti oli Kross näidanud, kuhu ta tol päeval oma Mercedes Benzi parkis. Leiti valvekaamera, mis täpselt sinna kohta vaataski. Kuid sellesse kaamerapilti Krossi auto või tema ise kunagi ei jõudnud.
Politsei uurib aga juhtumit heas usus edasi. Vaatab läbi kõik lähedalasuvad kaamerad. Krossi ega ega kirjeldatud mehi ei paista kusagil. Küsitletakse lähedalasuvate majade elanikke, kuid edu neid ei saada.
Silma jäävad ühe kaupluse valvekaamera pildilt kaks meest, kes paistavad kirjeldusele justkui vastavat, ehkki EKRE logo küll näha pole. Tagantjärele aga teame, et need lihtsalt omi asju ajanud tegelased sattusid politsei huviorbiiti asjatult.
Seda kinnitab ka 30. novembril järgmisel ülekuulamisel Mary Kross ise. Ta ei tunne valvekaamera pildil olevaid isikuid ära.
Temalt küsitakse ka, kas on kindel, et nägi ikka EKRE logo.
«Olen selles 100 protsenti kindel,» ütleb ta.
Seal küsitakse temalt ka läbi lillede muude asjaolude kohta, mida politsei teadis selleks hetkeks olevat valed.
Kross tunnistabki nüüd ootamatult, et eksis väheke. Rünnak toimus hoopis kaks tundi varem, kui väitis esialgu. Ajas kellaajad sassi, tegi tol päeval abikaasale mitu kõnet. Etteruttavalt võib öelda, et mobiilside andmed ei kinnita ka seda väidet.
«Kui olin koju jõudnud, siis helistasin mehele, nutsin, rääkisin talle, mis oli juhtunud. Ta ütles, et pean kindlasti politseile avalduse tegema,» jutustab Kross tol ülekuulamisel. Tema sõnul ei tahtnud ta rünnaku järel politseisse pöörduda. Küll aga rääkis ta juhtunust sõbrannale Karoli Hindriksile.
«Karoli pani Facebooki teate. Ütlesin, et ei taha selle juhtumi juurde oma nime, kui tahab sellest kirjutada.» Ajakirjandus korjas aga teate üles, Krossi nimi tuli siiski välja ning järgnev on juba ajalugu.
3. detsembril pageb Mary Kross Ameerikasse ja ütleb politseile, et tuleb alles kevadel tagasi Eestisse.
Uurijad on seni hämmingus. Võtavad välja veel mobiilimastide andmeid eelnevatest päevadest, et olla kindel, et Kross ei eksi. Kuid ikka ei kinnita väidetava ohvri ütlusi mitte miski.
Tuli alustada uus kriminaalmenetlus valeütluste andmiste eest.
Kuulatakse üle ettevõtja Hindriks, kelle postitusest kõik alguse sai. Ta selgitab kõike nii, nagu Mary Kross selgitas politseilegi – EKRE logoga mehed pildunud naist kividega ja seda olla Kross sõbrannale ka rääkinud. «Miks ta politseisse ei pöördunud, ta mulle ei öeldnud,» selgitab Hindriks.
Kuna uurijad olid teinud kõvasti tööd, leidnud isegi väidetavad kahtlusalused ning küsinud välja erisuguseid andmeid, sealhulgas delikaatseid, oli tekkinud jama ilmselge. Prokuratuur esitas Krossile süüdistuse, sest tõendid olid tema vastu veenvad. Kross esialgu süüd ei tunnistanud.
Edasist juba avalikkus teab. Nii prokuratuur kui süüdistatav nõustusid oportuniteediga, sest sedalaadi kohtumenetlus oleks läinud asjatult pikaks ja tülikaks.
Krossi korduv ja järjepidev valetamine päädis 3000-eurose rahalise karistusega.
Kokkulepe kinnitati möödunud nädalal, pea aasta pärast juhtumit, mida tegelikult ei juhtunud.
Martin Laine
