• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

MÄRKMIK: Tiiru suur haare

Riina Kindlam by Riina Kindlam
3. mai 2022
A A
MÄRKMIK: Tiiru suur haare
24
VIEWS
Jaga Facebook'is

Riina Kindlam, Tallinn

Tähelepanelik liikuja märkab ka tuttava raja ääres üllatusi. Vähemkäidud tiir annab aga avastusrohkusega tiivad – võiks öelda, et tiiru tiivad. Eriti kui on kevad, liiguvad veed ning pea kohal rändlindude parved. (Tiir on pikkade kitsaste tiibade, harkis saba ja lühikeste jalgadega väike veelind, ingl. tern).

Suurel reedel tegime kolme põlvega, laps, ämm ja mina, väikese autotiiru. Tiir algas Kohtla-Järvelt, kus ämm talvitub ja suundus lõunasse Peipsi põhjaranniku poole. Ega siis niisama, sihiks oli ikkagi kalmistu Mäetagusel, nagu igal kevadel.

Meie silmad nägid esimest korda „nõiakaevu” töös. Ratva kahe nõia kaev ehk inimeste loodud toruallikas Mäetaguse vallas, nüüdses Alutaguse vallas Ida-Virumaal ajas tänavu suurel reedel võimsalt liigvett maapinnale 2013. aastal suletud Viru põlevkivikaevandusese käikudest. Õhus oli tunda veidike mädamunahaisu, kuna vesi on väga sulfaatiderikas. Märgitud on, et kaevuvett võib juua, “aga mitte liiga palju”.

Natuke enam kui poole tee peal pöörasime siiski tuntud teelt paremale. Varasemast otsingust selgus, et siin võib veel pulbitseda nn nõiakaev. Kõige tuntum selline on Tuhala nõiakaev Harjumaal – ajutine tõusuallikas Tuhala karstiala (karst ka saksa- ning inglise keeles) läbival maa-alusel jõel. Ida-Viru Ratva külas on suurvee ajal taoline pulbitsemiseni inimese ja looduse koostöö. Pigem võiks öelda, et maa sees oleva kahe 40 meetri pikkuse toru eesmärgiks on korrastada nüüdseks suletud Viru põlevkivikaevanduse poolt ära rikutud looduslikku tasakaalu. Puuraugud võimaldavad vanadesse kaevanduskäikudesse kogunenud veel maapinnale tõusta. Nende puudumisel uputaks liigvesi kevaditi kohalikke põlde ja metsi. Nüüd suundub vesi Põllualuse kraavist Ratva ojja.

Teine taoline lausa kolme veesambaga kevadime on Ratvast kirdes Kose külas. Sealsetest Sanniku toruallikatest tõuseb liigvesi suletud Ahtme kaevandusest Sannikojja, ning need vohasid alles nädala eest.

Suurel reedel ei peaks tööd tegema. Rohigi ei kasva. Ei kasvanud tõesti – ümbritsevad põllud olid veel lume all. Tegemist oli siiski ainsa päevaga, kui saime Mammat aidata tema äia ja ämma pere hauaplatsi koristamisel. Seegi oli kadunute austamine mõtlikul päeval. Üritasime väga vaikselt riisuda.

Uskumatu avastus tuttaval Mäetaguse kalmistul – Vabadussõjas hukkunud üheksa Balti pataljoni võitleja matmispaik ja 1936. a. avatud mälestussammas on üks väheseid Vabadussõja mälestusmärke, mis elas üle kommunistliku hävituskampaania. Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) oli 1918 – 1920 Eesti sõjaväkke kuulunud, peamiselt baltisakslastest koosnenud väeosa, mis osales Vabadussõjas. Siit on Narva jõeni ehk vene piirini linnulennult ca 38 km. Fotod: Riina Kindlam

Tavaliselt liigume Mäetaguse kalmistul alatasa 90-kraadiliselt: väravast sisse, kabelist mööda ja raja lõpus paremale. Ning sama teed pidi tagasi. Viimasel lehtede vedamise tiirul põikasin aga rajalt kõrvale elupuude varju ja märkasin ennenägematut: suur kivitahukas ja lage plats ümbritsetud kõrge sepisaiaga. Vaist juba ütles, et tegu on kindlasti baltisaksa mõisaperega. Sisenesin raudvärava kaudu ja tajusin, et miski on kuidagi ebatavaline. Kivil on mõõka kujutav embleem ning kirjas: „Isamaa eest on jätnud oma elu Balti Pataljoni kaasvõitlejad”, millele järgneb 9 valdavalt saksapärast nime, kelle kõigi surmaaajaks on 1919. a. esimene pool. All ääres on tekst „Sie starben im Kampf für die Heimat.” (Nad surid oma kodumaa eest võideldes.) Ja väikselt all vasakus nurgas A. ED. JÜRGENS. „Kas see on taastatud kivi?” mõtlesin. Ei tundunud miskipärast.

Kultuurimälestiste register internetis andis teada: tegu on Vabadussõjas hukkunud Balti pataljoni võitlejate matmispaiga ja mälestussambaga. „Aleks. Ed. Jürgensi kivitööstuses valmistatud mälestussamba avamine toimus 27. septembril 1936. See Mäetaguse kalmistu monument on üks väheseid Vabadussõja mälestusmärke, mis elas üle kommunistliku hävituskampaania.” Aastatel 1921–1940 püstitati üle Eesti ligi 170 Vabadussõjaga seotud monumendi ning üle 120 mälestustahvli. Seega on tegu suurel reedel avastatud suure imega.

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
Riina Kindlam

Riina Kindlam

„Ma ei õppinud ajakirjandust, vaid kunstiajalugu Carletoni ülikoolis Ottawas. Sünnilinnas Torontos sai õpitud ka törts ajakirja ajakirjandust Ryerson Ülikoolis ning sattusin multikultuurse telekanali OMNI eestikeelse saate "Telepeegel" lugude tegijaks kaks hooaega. Muutusin prille vajavaks lühinägelikuks Toronto ajalehe "Vaba Eestlane" korrektuuri lugedes. Eestisse tulin esialgu tööle tõlkijana Eesti Õigustõlke Keskusesse. Olen seejärel Eestis töötanud naisteajakirja "Anne" toimetuse liikmena, kunstigaleriides, Välisministeeriumis ja giidina. Kakskeelsena on tõlkimine ning keeletoimetamine jätkunud, kuid eelistan ise kirjutada. Alati kirjutan foto toel, mis on üldjuhul mu enda tehtud. Olen üle 20 aasta saatnud Tallinnast "kirju koju" Märkmiku ja muu näol, esialgu Toronto Eesti Ellu ja hiljem ka Vaba Eesti Sõnasse."

Related Articles

Energia vesisalvestuse projekt Energiasalv sai ehitusloa

Energia vesisalvestuse projekt Energiasalv sai ehitusloa
by VES
31. jaanuar 2023
15

Paldiskisse rajatav maaalune pump-hüdroakumulatsioonijaam on saanud kõik vajalikud load ning on ehituseks valmis, teatas projekti omanik Energiasalv. 550-megavatise võimsusega vesisalvesti on Eesti esimene suuremahuline elektrienergia salvestamise projekt. Energiasalve juhatuse esimees Peep Siitam ütles, et pärast tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ametiga...

Read more

Valitsus kutsub õppekogunemisele Okas 830 kaitseliitlast

by VES
31. jaanuar 2023
15

Valitsus kuulutas 26. jaanuaril välja lisaõppekogunemise Okas, kuhu kutsutakse 830 maakaitseüksustesse kuuluvat kaitseliitlast. Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub, kinnitab valitsus. Lisaõppekogunemise Okas 2023 eesmärk on kontrollida lahinguks valmisolekut, eelkõige riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni...

Read more

Eesti annetas Ukrainale oma laod sõjatehnikast tühjaks

by VES
31. jaanuar 2023
15

Eesti saatis taas Ukrainale rekordkoguse relvastust, kuid edaspidi muutub see juba oluliselt keerulisemaks. Nimelt said Eestis laod tühjaks aktiivsest kasutusest maha võetud relvadest ning juba seekord saadeti Ukrainasse lahinguvarustus, mida Eesti siiani igapäevaselt kasutas. Eesti värske annetus Ukrainale koguväärtusega 113...

Read more
Load More
  • PDF ajaleht

    43 shares
    Share 17 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    20 shares
    Share 8 Tweet 5
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4
Energia vesisalvestuse projekt Energiasalv sai ehitusloa

Energia vesisalvestuse projekt Energiasalv sai ehitusloa

31. jaanuar 2023

Valitsus kutsub õppekogunemisele Okas 830 kaitseliitlast

31. jaanuar 2023

Eesti annetas Ukrainale oma laod sõjatehnikast tühjaks

31. jaanuar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Energia vesisalvestuse projekt Energiasalv sai ehitusloa
  • Valitsus kutsub õppekogunemisele Okas 830 kaitseliitlast
  • Eesti annetas Ukrainale oma laod sõjatehnikast tühjaks

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?