Aime Jõgi, Tartu Postimees
Mai Raud-Pähn oma juubelil 5. novembril Stockholmi Eesti Majas. Foto: Andres Kraas
Hõbedauurijal ja eestluse hoidjal Rootsis Mai Raud-Pähnal täitus 2. novembril sajas eluaasta.
5. novembri õhtul toimus Stockholmi Eesti Majas Rootsi eestlaste liidu ja Eesti teadusliku seltsi eestvedamisel aset peoõhtu, mida sai virtuaalselt jälgida ükskõik millisest maailma punktist.
Juubilar ise oli kohal ja kõneles oma elutööst – Balti hõbeda uurimisest.
Mai Raud-Pähn on kunstiajaloolane ja etnograaf, õpetaja ja kultuuripärandi hoidja, samuti Eesti Rahva Muuseumi (ERM) sõber ja toetaja ning Eesti Rahva Muuseumi sõprade seltsi liige 1995. aastast.
ERMi Sõprade Seltsi tegevjuhi Sirje Madissoni sõnul on Mai Raud-Pähn loomult tagasihoidlik, aga väga abivalmis ja mõistev inimene, kes ka praegu tegutseb, kirjutab artikleid ja peab loenguid.
Mai tunneb end tänagi hästi ja on suurest tähelepanust liigutatud, kuna ta kodu on sünnipäeva tõttu lilli nii täis, et sünnipäevalapsel on olnud suuri raskusi nende paigutamisega.
ERMi peavarahoidja Riina Reinvelt iseloomustab teda kui väga sõbralikku ja koostöövalmis inimest.
Ta meenutas aega, mil valmistati ette uue maja püsinäitust ning paluti eluloointervjuusid paljudelt inimestelt, sealhulgas Mai Raud-Pähnalt.
Mai jutustamis- ja kirjeldamisoskus oli Riina Reinvelti sõnul nii hämmastav ja mälu sedavõrd hea, et kui nad olid kolm ja pool tundi rääkinud ning aeg hakkas otsa saama, olid nad jõudnud ta eluloos alles 45. eluaastani.
Siis tuli neil kõigil Stockholmi Eesti Majja kiirustada ja kõige erksam pärast intervjuud oli 93-aastane Mai, kes ei söandanud liftigi oodata, vaid eelistas treppe pidi joosta.
Riina Reinvelt meenutas ka, et kümme ja enam aastat tagasi võttis Mai Eestis osa Välis-Eesti arhiivide suvekoolist Käärikul ning näitas 90-aastasena seal erilist eeskuju kõiges, sealhulgas hommikuvõimlemisel.
Vaimult värske ja ergas
Rootsi Eestlaste Liidu (REL) esimees ja büroojuhataja ning ajakirja Rahvuslik Kontakt peatoimetaja Sirle Sööt peab Mai Raud-Pähna oma õpetajaks ja eeskujuks.
Ta on Maiga ka viimastel aastatel suhelnud ning kogunud mälestusi ja lugusid, mida veel pole kirja pandud. «Maile meeldib mõte, et need jõuaksid arhiivi, aga raamatut endast peab liigseks,» ütles Sirle Sööt.
Kui varem võis Maid näha Eesti Majas pea iga päev, siis nüüd veedab ta päevi enamasti oma kodus Stockholmi eeslinnas Gröndalis, kus tal on kahetoaline korter vaatega rohelusele Vintervikeni kallastel.
See on sama maja, kuhu Mai Raud-Pähna eestvedamisel 2004. aastal loodi Eesti seenioride kodu ning kuhu ta ise kolis 2009. aastal pärast abikaasa Ilja Pähna surma.
Veel aasta tagasi saatis Mai ise ka e-kirju ja suhtles aktiivselt Facebookis, kuid nüüd takistab kirjutamist artroos.
Sellest hoolimata sorteerib ta isiklikku arhiivi ja kirjutab.
Mail ei ole lapsi, aga tal on boonuslapsed – nii kutsub ta oma kadunud abikaasa lapsi ja lapselapsi, kellega tal on soe ja südamlik suhe.
Näitus ERMis
Aastate jooksul on Mai Raud-Pähn olnud Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu ja juhatuse liige, kvartalikirja Rahvuslik Kontakt peatoimetaja ja kaastööline, rootsieestlaste arhiivi korraldaja, arvukate kunstiajaloo artiklite autor, keelekursuste, laste suvekodude ja Gröndali Eesti seenioride kodu asutaja, Eesti akadeemiliste naiste ühingu, Eesti naisüliõpilaste seltsi ja Eesti rahvakunsti huviringi Rootsis Triinu liige.
ERMi raamatukogus on üles seatud Mai Raud-Pähna kunstiajalootööd ja -artiklid Rootsi eestlaste elust, suurest põgenemisest 1944. aastal, kodumaaigatsusest ja suurest rõõmust pärast Eesti vabanemist.
PIKK KIREV ELU
Mai Raud-Pähn sündis 2. novembril 1920 Pärnus koolitegelase ja kirjaniku Märt Raua (1881–1980) tütrena.
1944. aastal viis sõda pere Saksamaale ning sealt edasi Taani kaudu Rootsi.
Stockholmi kõrgema rakenduskunstikooli joonistusõpetajate instituudi lõpetamise järel pidas ta õpetajaametit Stockholmis ja Visbys.
1959–1964 õppis Stockholmi ülikoolis professor Sten Karlingi juures kunstiajalugu, lisaks arheoloogiat ja etnograafiat.
1972. aastal anti Mai Raud-Pähnale uurimistöö «Hõbesepised Tallinnas 1474–1650» eest filosoofialitsentsiaadi kraad.
Tema abikaasa Ilja Pähn oli silmaarst.
