• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Mälestuste radadel pärast 65 aastat

VES by VES
11. mai 2010
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Ligineb Teise maailmasõja lõpu Euroopas tähistamine, mis viib siinkirjutaja mõtetes tagasi maipäevadele tookordses ja praeguses asukohas Taanis. Relvade vaikimine ei tähendanud südamerahu, rõõmu asemel tugevnes ebakindlus tuleviku ees. Täna võiks ju öelda: lõpp hea, kõik hea, kui mitte tee selleni ei oleks palistatud nii paljude hävinud elude ja purunenud lootustega.
Hiljuti juhtusin TV-s nägema ühte ajalooteemalist briti filmi vahekorrast lääneliitlaste ja Stalini vahel, milles oli esiplaanil Poola küsimus. Selle kohaselt oli Stalini 1944. aasta Varssavi ülestõusjate abistamisest keeldumine otsustavaks Churchilli skeptiliseks hoiakuks.

Pärast Varssavi vallutamist Punaarmee poolt rändasid ellujäänud vastupanuliikumise võitlejad Stalini vanglatesse, kuna neile omistati läänelikku orientatsiooni. Roosevelt pani aga suurt rõhku sõprusele Staliniga, mis andis talle vabad käed. Pärast Saksamaa kapitulatsiooni kavatses Churchill koguni jätkata sõda N. Liidu vastu. Aga tema nõuandjad arvasid mai lõpul, et selle võidus ei saanud olla kindel, venelastel oli veel palju sõjaväge, võisid üle ujutada kogu Euroopa. Ka käis veel sõda Jaapani vastu. Nii loobuti, mis tähendas ka loobumist mitte ainult demokraatlikust Poolast, vaid ka demokraatiast kõigis N. Liidu mõju alla sattunud riikides – kõige kergemalt pääses Soome.
Eks olnuks ka raske motiveerida sõduritele sõja jätkamist oma liitlaste vastu, keda oli ametlikult väga kiidetud. Poliitiline juhtkond oli paljus selgusel ja ei usaldanud Stalinit, aga reaalpoliitika tõi kaasa palju järeleandmisi, ilma et oleks midagi otsustavat saadud vastutasuks. See mõjutas siiski hoiakut balti põgenike suhtes. Nagu sõjavange nii nõudis Moskva välja ka balti põgenikke. Taanis koheldi nii sõjavange kui ka meid liitlaste põgenikena, kelle saatuse üle otsustas Suurbritannia. Vene sõjavangid anti välja, Balti riikidest pärit põgenikud mitte. N.Liidu esindajad said loa veenda meid vabatahtlikule tagasipöördumisele, millel olid kasinad tulemused.
Taanis oli sõja lõppedes umbes 250 000 saksa põgenikku, kes isoleeriti laagrites. Saksamaa raske varustusolukorra tõttu ei soovinud lääneliitlased neid kohe vastu võtta. Seda katsus ära kasutada Moskva, kes lubas võtta neid oma tsooni, vastutasuks nõudis Balti põgenike väljaandmist. Taani lükkas selle ettepaneku kindlalt tagasi ja jättis sakslastest põgenikud veel paariks aastaks oma hoole alla.
Sattusin ise pärast Saksamaa kapitulatsiooni liitlaspõgenike laagrisse Haderslevis Lõuna-Taanis. Ega sõjavangist pääsenud venelastest laagrikaaslastel polnud illusioone tuleviku üle. Neid koheldi taanlaste poolt eriti hästi, esindasid ju võidukaid liitlasi. Kui aga hakkasid varastama jalgrattaid, mis olid tookord – ja on suurelt osalt veelgi – taanlaste tavaline liiklemisvahend, katsusid õppida nendega sõitmist ja ajasid need puruks, siis tahtis politsei sulgeda linna keskel teatrihoones paikneva laagri. Venelased kuulutasid aga kohe välja näljastreigi ja vaht kadus – oli ju tegemist liitlaste esindajatega, kellele oli rohkem lubatud! Isiklikult oli mul neist natuke kasu. Saime iga nädal taskuraha ja venelased mängisid sellega atskood. Juhtusin kord nende kampa ja võitsin 60 taani krooni, mis oli tookord terve varandus, võimaldas mul kohe osta korraliku pruugitud ülikonna. Kui nad järgmisel päeval tahtsid revanšši, polnud mul enam raha.
Venelased oleksid meelsamini jäänud Taani, neile ei antud aga mingit võimalust. Mäletan ühte keskealist ukrainlast, kes nuttis: Venemaal polnud muud kui kolhoosi tööorjus ja hirm. Leedulased päästsid siiski ühe noorema valgevenelase, võtsid ta oma kampa ja aitasid tal teha end leedulaseks.
Nad lubasid neid aidanud taanlastele kirjutada, aga nagu konstateerisid seda paar-kolmkümmend aastat hiljem uurinud taani ajaloolased, pole ükski neist andnud endast elumärki. Nagunii vaadeldi neid reeturitena ja rändasid ühest vangipõlvest teise.
Nagu Läänes on tähele pandud, sõdis Stalin ka oma rahva vastu. N. Liidu hiigelkaotused Teises maailmasõjas on suurelt osalt tema süü. Vallutatud ja anastatud aladel pandi rahvale süüks, et nad olid osa oma elust elanud vabamates tingimustes. Eestis olid kahtluse all Saksa okupatsiooni ajal kohale jäänud, ka seda loeti just nagu reetmiseks.

Vello Helk

 

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
20

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    45 shares
    Share 18 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    22 shares
    Share 9 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4

Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus

4. veebruar 2023
Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

3. veebruar 2023

Riigikogu valimised 2023 välismaal

3. veebruar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus
  • Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL
  • Riigikogu valimised 2023 välismaal

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?