• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Ma ei vaiki ikka veel…

VES by VES
14. juuni 2010
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Seda tiitlit kannab hiljuti ilmunud Mart-Olav Nikluse kogumik, mis sisaldab tema artikleid ja panust käsitlevaid materjale. Seda lugedes meenus aeg, millal ta oli Eesti vabadusvõitluse sümboliks, kui temast kirjutati ka tihti Lääne ajakirjanduses. Tema saatus äratas tähelepanu ka kõrgemal poliitilisel tasemel. 1981. aastal võttis USA Kongress vastu resolutsiooni, milles nõuti okupatsioonivõimudelt Nikluse vabastamist ja poliitilise tagakiusamise lõpetamist.


Tema panus ja sellele järgnev tagakiusamine algas olukorda paljastavate fotodega, jätkas kohtuloo ja tema käitumisega laagris. Taanis oli tookord meie koosviibimistel kindlaks päevakorra punktiks toetuse kogumine poliitvangide abistamiseks. Tulemus läks teele Rootsi kaudu, polnud just väikesed summad. Loodetavasti oli natuke kasu, aga eks võtnud võimud ka lõivu. Nüüd on ta küll vaba, saab ka võtta sõna, mida aga ei panda tähele, jääb hüüdjaks hääleks kõrbes. Ajaloolasena tean, et see ongi tihti idealistlike vabadusvõitlejate saatus, kes on kehtiva süsteemi suhtes liiga põikpäised. Enamikus jäävad peale pragmaatikud, kes oskavad ära kasutada kehtivat olukorda.
Mart Niklus on aktiivne mitmel rindel. Mitte ainult rahvusvaheliselt esindamas sovetiaja Eesti teisitimõtlejaid, vaid ka bioloogina-ornitoloogina ja tõlkijana. Ta on tõlkinud eesti keelde Charles Darwini  peateoseid, “Autobiograafia” ilmus trükist septembris 2006. Loodetavasti ilmub varsti eesti keeles ka tema läbi raskete aastate ja probleemide tõlgitud Darwini põhiteos ”The Origin of Species” (Liikide tekkimine), mis on juba ammu ilmunud paljudes teistes keeltes.
Meenutagem tema tausta. Ta oli palju aastaid (1958-1966, 1976, 1980-1988) NSV Liidu meelsusvang. Rahumeelses vabadusvõitluses tegi ta koostööd teiste rahvaste ja eriti teiste Balti riikide esindajatega. Ta on taotlenud Eesti Vabariigi taastamist õigusliku järjepidevuse alusel taasiseseisvunud Eesti poliitikaelus niihästi parlamendis kui ka mitmesugustel kodanikeühiskonna foorumitel. Vastupanuliikumise paljude algatuste (avalikud kirjad, pöördumised, selgitustöö jms) kõrval oli Niklus 1979 Balti Apelli üks koostajaid. Viimane TEA entsüklopeedia avastas Balti Apelli alles pärast seda, kui Niklus oli juhtinud tähelepanu selle puudumisele vastavas köites.
Niklus rehabiliteeriti 1991.aastal, kuna jõuti järeldusele, et tal süüd pole. Tuli ette sedagi, et needsamad kohtunikud, kes varem olid vastupanuliikujaid vanglakaristust kandma mõistnud, nüüd need meelsusvangid ka rehabiliteerisid. Kuna neil polnud süüd, pidi loogiliselt süü ahistamises ja varemas kohtuotsuses bumerangina langema julgeoleku ja kohtujuristide kaela, mida aga ei juhtunud. Mõnel nende protsessidega seotud juristil polnud see takistuseks karjääri jätkamiseks, isegi ministriportfelli saavutamiseks.
Niklusele pole kuigi palju sõna antud. On siiski tähistatud tema sünnipäevi. Juba 1974. aastal avaldas nimekas ENSV väliskommentaator Vambola Põder (1929-1993, NLKP liige 1958–1990,  1992.a. Riigikogu kuningriiklasest liige) ajakirjas Pikker raevuka Reaganit ja Niklust laimava artikli, millele lisas karikatuuri praegu veelgi aktiivne Hugo Hiibus.
Oma 70-aasta sünnipäeva puhul 2004. aastal avaldas Niklus teose „Mind ei tapetud õigel ajal“, mis sisaldab artikleid, kõnesid, avalikke kirju ja intervjuusid aastaist 1992–2003.
Mart Niklus jätkas näiliselt lootusetut vabadusvõitlust, mis algas Sinimägedes ja viidi 1950ndate aastateni edasi metsavendade punkrites. Tema koos mitte ainult mõtte-, vaid ka tegevus- ja kannatus-kaaslastega päästis eesti rahva au ja ergutas pagulaste samasuunalisi püüdlusi. Enn Tarto on teda nimetanud Eesti vabadusvõitluse lipulaevaks ja piksevardaks (Kultuur ja Elu nr 4, 2003).
Talle on pakkunud konkurentsi mitmed sovetiajal Moskva bojaaride kingapaelte sidujad, kes nüüd väidavad, et sidusid väga lõdvalt, nii et paelad läksid lahti ja panid jalatsikandjad komistama. Komistades tõmbasid nad endaga kaasa N. Liidu, mille varing on järelikult truualamlike teenrite, nende endi väitel tõeliste vabadusvõitlejate, panuse tulemuseks. Enesekiitus on tihti piiritu.
Niklus ei vaikinud soveti ajal ega vaiki ka nüüd. Tema eriti endistele tegelastele ebameeldivaid sõnavõtte eelistatakse ignoreerida, teda ennast mõnikord ka varemal eeskujul isiklike rünnakutega halvustada. Tal on olnud probleeme, loomulikult võib ka olla lahkarvamusi. Neid on pikaajalise hea kontakti jooksul olnud meilgi, aga see ei vähenda respekti tema panuse vastu.
Rahvusvaheline Tähtede Register (International Star Registry, USA) andis Draakoni tähtkujus ühele tähele tema nime. Teise eestlasena on sellise au pälvinud kommunistliku poliitilise mõrva ohver Jüri Kukk, kelle mälestuse jäädvustamise eest on aastaid võidelnud saatuskaaslane Niklus. Tema ise jääb silmapaistvaks täheks Eesti vabadusvõitluse ajaloo taevalaotusel.

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
17

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
31

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    42 shares
    Share 17 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4
  • Arnold Rutto: Rahu maailmas on väga habras

    12 shares
    Share 5 Tweet 3

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) tegevus aastal 2022

28. jaanuar 2023
Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

27. jaanuar 2023

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

27. jaanuar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) tegevus aastal 2022
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud
  • Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?