Emajõe lodjaselts avastas Laossina küla lähistelt Lämmijärvest unikaalse lodjavraki, mis on esimene käega katsutav tükike Peipsi lodjaliikluse ajaloost. Laossina laht jääb varem suure liiklustihedusega lodjatee äärde, kus alused Pihkva ning Tartu ja Põhja-Peipsi vahel käisid. Kindlaid andmeid Laossina lodja kohta pole, kuid arvata võib, et selle meeskond pääses eluga, sest sügavust on lahe selles kohas vaid paar meetrit ja nii pidi neli meetrit kõrge alus ka pärast õnnetust kaldale paistma.
Nüüd pole paraku Laossinas enam kedagi elus, kes seda lotja mäletaks. Lämmijärvel on teadaolevalt veel kaks vrakki, kuid üks neist arvatavasti otse kontrolljoonel ning teine Vene poolel.
"Mõõtude järgi on tunne, et tegemist on ikkagi lodjaga. Teisi nii suuri puulaevu siin ei liikunud ja mootorit ka peal ei ole," ütles Emajõe lodjaseltsi juhatuse liige Priit Jagomägi.
Emajõe lodjaseltsi inimesed on saanud Laossina lahte katvat jääd kõvasti puurida ning viimase puuraugu uuristamisel võtsid nõuks asi sinnapaika jätta, kuid just sel hetkel tabas otsijaid õnn ning jää all andis tunda vana lodjavrakk.
"Hakkame samasugust ehitama, selles suhtes on meil hea pärast vaadata, kuidas mis asi tehtud on: kui paksud kaared, kui paksud plangud on," ütles Jagomägi.
Kinnituse saamiseks, et tegu ikkagi on lodjaga, tuli tuukritel sukelduda Lämmijärve katva paksu jää kihi alla. Jää all valitsevast pimedusest ja olematust nähtavusest hoolimata suutsid tuukrid vrakile mitu tiiru peale teha ja selle kätega läbi katsuda.
Jagomäe sõnul on Laossina esimene päris lodi, mida selts on näinud. Seni olid lodjaseltsil olemas vaid Eesti rahva muuseumist saadud fotod, joonised ning Meremuusumi makett, mille eeskujul kuulsust kogunud Jõmmu lodi on ehitatud.
