Pärast Võnnu all saavutatud võitu Saksa Rauddiviisi ja Balti Landeswehri vastu andis 3. diviisi ülem kindralmajor Ernst-Johannes Põdder oma päevakäsuga korralduse, et samal päeval, 23. juunil 1919 „saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud.”
Vabadussõda ei olnud veel kaugeltki lõppenud, kuid just selle võiduga olid eestlased ületanud tõsise psüühilise barjääri vaenlase ees ja Põdderil oli igati põhjust anda sel puhul käsk heisata lipud.
1934. aasta 16. veebruaril võttis Riigikogu vastu otsuse muuta 23. juuni riiklikuks pühaks ja seda päeva taheti hakata tähistama igati suurejooneliselt. Üldiselt peeti Võidupüha enne sõda siiski peamiselt kohtadel. Erandiks on vaid ehk vabariigi 20. juubeliaasta, mil era-kordselt suurejooneliselt pühitseti Võidupüha ja XI üldlaulu- ja tantsupidu 1938. aastal Tallinnas.
Toona Vabaduse väljakul peetud paraadil oli rivis 16 000 kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, kodutütart ja noorkotkast. Sõjaeelse vabariigi viimaseks jäänud Võidupühal, 1939. aastal süüdati võidutuli Pärnus, avati näitus „100 aastat Pärnu kuurorti” ja 25. juunil Tahkurannas president Konstantin Pätsi sünnikohas mälestusmärk.
Pärast 50-aastast vaheaega tähistati taas Võidupüha Eesti muinsuskaitse seltsi eestvedamisel, kui 23.-25. juunini sõideti Tallinnast erirongiga ligi 300 inimesega Vabadussõja lahinguväljadele. 1992. aasta Võidupühal oli kaitseväelastest pidulik rivistus Kadrioru lossi aias. Eesti Vabariigi 75. aastapäeva ja Võidupüha tähistamise raames toimus Eesti kaitsejõudude pidulik rivistus 1993. aastal kõigepealt Tallinnas, kus õnnistati ja anti üle lipud kaitseväe üksustele.
Edasi sõitis vabariigi president koos kaaskonnaga Tartusse, kus Raekoja platsile olid üles rivistatud kaitsejõudude üksused. Lennart Meri pidas kõne, kus muuhulgas märkis: „Tegin kaitsejõudude juhatajale kindralmajor Aleksander Einselnile ülesandeks neid suviseid jaanipäevaeelseid paraade korraldada vaheldumisi kõigis Eesti linnades ning alustada seda demokraatliku Euroopa traditsiooni Tartust, Eesti nooruse linnast, kellele tänapäev võlgneb meie poliitiliste traditsioonide sünni.”
Sellest ajast on keskseid Võidupüha paraade peetud 1994. aastal Tartus, 1995. aastal Pärnus, 1996. aastal Narvas, 1997. aastal Võrus, 1998. aastal Viljandis, 1999. aastal Valgas, 2000. aastal Haapsalus, 2001. aastal Pärnus, 2002. aastal Põlvas, 2003. aastal Jõhvis, 2004. aastal Rakveres, 2005. aastal Paides, 2006. aastal Saaremaal, 2007. aastal Raplas, 2008. aastal Tallinnas, 2009. aastal Jõgeval, 2010. aastal Viljandis ja 2011. aastal Tartus.
A-st 2000 korraldab Võidupüha paraade Kaitseliit.
VES / Pärnu Postimees
