Olukorras, kus majandus on ebastabiilne ning toidujulgeolek on muutunud väga oluliseks märksõnaks, tegid kodumaised väiketöötlejad ja talunikud ühispöördumise Eesti rahvale, kutsudes üles tarbima kohalikku toitu.
“Sellistes riikides, kus läheb hästi, on Eestiga üks tugev erinevus – nendes eelistatakse kohalikku toitu välismaa omale.
Näiteks võtame Saksamaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Seal on jõutud nii kaugele, et juba kevadel tehakse põllumehega kokkulepped ära ning mitmel pool makstakse pool rahast ette.
Keegi tarbijatest ei tee häält, kui kurk on liiga kõver või kartul liiga suur. Inimesed lihtsalt armastavad kohalikku ja ehedat toitu,” kommenteeris Otse Tootjalt Tarbijani (OTT) eestvedaja Emil Rutiku ning lisas, et näiteks Prantsusmaal on üsna tavaline, et inimesed käivad poest vaid tikku ja patareisid ostmas, sest kõik muu tuleb kohalikelt kasvatajatelt ja tootjatelt.
On aeg mõelda sellele, et olenemata poliitilisest olukorrast, iga sent, mis kukub meile tagasi, annab meile õitsengut, iga sent, mis me anname välja, on õitseng mujal,” lisas Rutiku.
Eesti talutoidu maastik on MTÜ Ehtne Talutoit esindaja Sirkka Pintmanni sõnul õnneks väga mitmekesine ja rikkalik – on nii peenemaid lihalõike, pikantsemat juustu kuni viinamarjaveinide ja kalamarjani välja.
“Samal ajal on olemas suuremad tootmistalud, robotlaudad, kallis põllutehnika ja neile võetud laenud. Need on tootmised, mis sõltuvad toidutoorme börsihindadest maailmaturul, kütusehinnast ja tööjõust. Seega, autonoomne väiketalu on täna jätkusuutlikum, kui leiab kohaliku tarbija.
Tänases kontekstis on see eraisikust tarbija, suuremas plaanis ehk lasteaiad ja koolid, vanadekodud, haiglad Eestis,” ütles Pintmann.