2. veebruaril 2016 möödub 96 aastat Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahulepinguna tuntud dokumendi allakirjutamisest. Sellega lõppes Eesti Vabadussõda ja tunnustati Eesti lahkulöömist Venemaast.
„96 aastat Eesti diplomaatilisest läbimurdest rahvusvahelisele areenile“ Rahvusraamatukogus Tallinnas 30. jaanuaril 2016
Peame oma liitlastele ja kogu maailmale vajalikuks teatada, et Teise Maailmasõja tagajärjed pole Eesti Vabariigi jaoks veel lahenenud.
1940. aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi ja tegi seda teistkordselt 1944. aastal. Eesti Vabariigil õnnestus 1991. aastal taasiseseisvuda ning naaberriigi okupatsioonist aastal 1994 osaliselt vabaneda. Nõukogude Liidu õigusjärglane Vene Föderatsioon pole aga tänaseni tagastanud Eesti Vabariigi idapiiril kahte annekteeritud maa-ala koos nendel asuvate Jaanilinna (tegelikult Narva linnaosa) ja Petseri linnaga, mis kokku moodustavad 5,2% Eesti territooriumist.
Neist üks on eesti rahva etnilise osa, setode asuala Vene Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajoonis, teine aga meie hõimurahvaste, ingerlaste ja vadjalaste asuala Eesti Vabariigi endise Viru maakonna kolmes vallas nüüdse Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis. Okupatsioon suuremal osal Eesti Vabariigi Petseri maakonnast on kaasa toonud sealsete setode genotsiidi, lisaks veel Eestis elavate Petserimaa eestlaste ahistamise Vene Föderatsiooni poolt viisakitsenduste, kahjuks ka Eesti Vabariigi enda poolt rahalise abiga manipuleerimisega.
Praegu on kavandamisel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni riigipiiri uus leping ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise leping. Need lepingud määratlevad kahe riigi uue omavahelise piiri. Kuid erinevalt Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatust, ei järgi need lepingud 1920. a. Tartu rahulepingus kirjeldatud maismaa- ega veepiiri, isegi mitte okupatsiooniaegset Eesti ja Venemaa vahelist piiri ehk praegust ajutist kontrolljoont, vaid sisaldab sadu ruutkilomeetreid maa- ja veealade loovutusi Vene Föderatsioonile. Mitmesajakilomeetrilisest Eesti Vabariigi idapiirist on säilinud Peipsi järvel kõigest 16,8 km! Eesti Riigikogu (parlament) pole aga vastu võtnud ühtegi jõustunud õigusakti, milles Tartu rahulepingujärgsest riigipiirist loobutaks. Eesti Vabariigi karistusseadustiku §232 ja Eesti Kaitsepolitsei ülesannete loend sisaldab rangeid meetmeid riigi territoriaalse terviklikkuse rikkujate vastu, kuid uue piirilepingu puhul pole neist ainsatki rakendatud.
Palume kaasa aidata sellele, et Eesti Vabariik – põhiseadust räigelt rikkudes – ei sõlmiks Vene Föderatsiooniga separaatpiirilepingut, mille läbi Eesti Vabariigi, ühtlasi Euroopa Liidu pindala väheneks 2321,37 ruutkilomeetri võrra. Eesti Vabariigi senised valitsused pole oma seesugusest aastatepikkusest kavatsusest küllaldaselt teavitanud oma partnereid Euroopa Liidus ja NATOs, samuti pidanud vajalikuks ära kuulata nii nende kui ka oma rahva arvamust.
Tundes muret maailmarahu ja vastutust oma kodumaa julgeoleku, samuti Eesti Vabariigi piirialadel elavate soome-ugri põlisrahvaste eluõiguse pärast nende ajaloolisel asualal, palume tungivalt kaitsta Eesti Vabariigi põhiseaduse ja ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni alusel Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust.
Eesti ei vaja uut piirilepingut, sest rahvusvaheliselt tunnustatud ja jõus olev piirileping Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel 2. veebruarist 1920 on meil olemas ning hoiul ÜRO kehtivate lepingute registris (11 LTS 29). Uue piirilepinguga üritab Eesti Vabariigi valitsus omal algatusel kinkida Vene Föderatsioonile maa-ala, mis pindalalt vastab ligikaudu Luksemburgi Suurhertsogiriigile ning mille väärtuseks on majandusteadlased hinnanud vähemalt triljon eurot.
Meie parlamendierakondadest on uue piirilepingu vastu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eesti Vabaerakond, samuti on teisteski parlamendierakondades arvukalt uue piirilepinguga rahulolematuid.
Täname kõiki isamaaliselt mõtlevaid Eesti ja Läti parlamendisaadikuid, kes Eesti territoriaalset terviklikkust on toetanud ja toetavad!
Praegusel hetkel ei sobi Eesti Vabariigil ühtegi isegi soodsat lepingut Vene Föderatsiooniga sõlmida. Tegemist on ebausaldusväärse partneriga, kes – olles muutunud 21. sajandi Euroopas okupandiks – viljeleb piiririkkumisi, õhupiraatlust, inimrööve ja naaberriikide territooriumide anastamisi ega ole kunagi Eesti Vabariigiga varem sõlmitud lepinguid ausalt täitnud.
Tundes end ohustatuna, palume kaaluda Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Gruusia jt riikide suhtes lähiminevikus agressiooniakte toime pannud Vene Föderatsiooni liikmelisuse peatamist rahvusvahelistes organisatsioonides. Eeskuju tuleb võtta endise Rahvasteliidu suhtumine agressoritesse.
Toetame Euroopa Liidu ja teiste partnerite Vene Föderatsiooni suhtes kehtestatud majandussanktsioone, soovitame nende karmistamist ning nende tühistamise seostamist ikka veel annekteeritud alade tagastamisega Eestile, Ukrainale, Gruusiale jt riikidele. Täname NATO liitlasi sõjalise kohaloleku eest Baltikumis.
Uue piirilepingu ratifitseerimise peatamine on meie arusaama järgi alles esimene samm. Järgmisena tuleb ette võtta Eesti aladel Vene Föderatsiooni anneksiooni lõpetamine, desovetiseerimine ja dekoloniseerimine. Võtkem siinjuures eeskuju Jaapani Keisririigist, kes oma Põhjaterritooriumide annekteerimisega Vene Föderatsiooni poolt pole nõustunud!
30. jaanuaril 2016 Tallinnas toimunud konverentsist osavõtnute poolt on käesolev avaldus läbi hääletatud, heaks kiidetud ja vastu võetud.
Kontakt: Rein Koch
