Kuigi Keskerakond, Isamaa ja EKRE allkirjastasid juba oma erakondade volikogude poolt heaks kiidetud koalitsioonileppe, alustasid Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid samal ajal alles oma kõnelusi. Õiguse selleks andis neile 5. aprillil president Kersti Kaljulaid, kui ta määras ametlikuks peaministrikandidaadiks valimised võitnud Reformierakonna juhi Kaja Kallase.
Kui presidendilt valitsuse moodustamise ülesande saanud Kaja Kallas esmaspäeval, 15. aprillil koostöös sotsiaaldemokraatidega koostatud valitsemise kava riigikogus tutvustab ning see maha hääletatakse, on president Kersti Kaljulaidil seitse päeva aega uue peaministrikandidaadi nimetamiseks.
President on küll esmaspäevast neljapäevani, 15. -18. aprillil Eestist ära – algul riigivisiidil Portugalis ning hiljem Moskvas, kus eeldatavasti kohtub ka president Vladimir Putiniga – kuid võib oma otsuse uue valitsusjuhi kandidaadi osas kinnitada ka digialllkirjaga.
“Tavaliselt allkirjastabki president oma otsused digitaalselt, paberile allkirja andmine on suhteliselt harv,” selgitas presidendi pressiteenistus neljapäeval ERR uudistele.
Jüri Ratase moodustatava Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa valitsuse hääletuse aeg riigikogus jääb tõenäoliselt aprilli viimastele päevadele.
Ametlikult kinnitamata info kohaselt on Ratast riigikogu ette oodata esmaspäeval, 29. aprillil.
Põhiseaduse kohaselt esitab peaministrikandidaat 14 päeva jooksul, arvates valitsuse moodustamise ülesande saamisest, riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.
Keskerakonna, EKRE ning Isamaa koalitsioonileppe tekst on saadaval ERR kodulehel https://bit.ly/2UvooPa.
Leppe esimene punkt, mis käsitleb välis- ja julgeolekupoliitikat, sätestab, et koalitsioon edendab hoolivat ja sallivat ühiskonda ning taunib resoluutselt rahvuste vahelise vaenu ilminguid, antisemitismi ning ühiskonda lõhestavat retoorikat.
“Viime ellu iseseisvat ning järjepidevat välis- ja julgeolekupoliitikat eeskätt läbi oma kuuluvuse Euroopa Liitu ja NATO-sse. Eestile on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühtsus ning koostöö. Näeme Euroopa Liitu riikide liidu, mitte liitriigina,” sedastab lepe.
VES/ERR
