• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Kes on reeturid? I

VES by VES
8. detsember 2009
A A
16
VIEWS
Jaga Facebook'is

Pärast Eesti taasvabanemist on püütud Eesti lähiajalugu mitmes suunas ümber kirjutada. Suurimaks probleemiks on olnud hinnang arengule, mis viis Eesti okupeerimisele 1940.aastal ja 1991. aasta taasvabanemise tõlgendused.
Neis on suurt osa mänginud tollased riigijuhid, kes olid sõltuvad oma kaasaja taustast. Esimese Eesti Vabariigi peareeturiteks on aegamööda kuulutatud viimane president Konstantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Seda teemat olen varem korduvalt analüüsinud. Tuleb nentida, et sellele kinnitust otsinud ajaloolasel Magnus Ilmjärvel on ajakirjanduse abil üsna hästi õnnestunud juurutada arvamus nendepoolsest Eesti reetmisest. Et N.Liit mõlemad juba enne Eesti ametlikku liitmist küüditas, ei pälvi erilist tähelepanu, nagu ka nende hilisem saatus.

Reeturiteks ei loeta aga neid, kes 1940. aastal läksid kaasa N.Liiduga ja aitasid hävitada suuremat osa Eesti eliiti. Vastupidiselt: 1924. aasta riigipöörde katsega seotud tegelased nagu näiteks Johannes Lauristin on EE-14-s riigitegelane ja kirjanik, tema kaasa Olga koguni riigi- ja ühiskonnategelane. Ainuke erand on 1940. aastal EKP esimeseks sekretäriks saanud Karl Säre, kes langes sakslaste kätte vangi ja keda, kuigi seda on vaidlustatud, juba ENSV ajal süüdistati oma seltsimeeste reetmises. See paistab olevat suurem süü kui Eesti Vabariigi reetmine.
Pärast Eesti taasvabanemist pole ka tõstatatud küsimust 1940. aasta juunitegelaste reeturlusest. Pätsi ja Laidoneri süüdistamine on aidanud tähelepanu kõrvale juhtida. Ja kuna rõhuv osa juhtivatest kollaborantidest kasutas head võimalust, õigel ajal õigel kohal olemist, oma positsiooni kindlustamiseks ja mõju jätkamiseks, ei tulnud kõne allagi nende tembeldamine reeturiteks. Nad esitlesid end pigem tõeliste vabadusvõitlejatena, kes eestluse säilitamise nimel olid valmis siduma Moskva emissaride kingapaelu.
Nad olid pärast eestlaste paremiku likvideerimist sundinud ülejäänud vaikivasse olukorda. Mälestust kaotatud vabadusest kanti veel südames, aga aja jooksul kasvas peale uus sugupõlv, kelle ainuke realiteet oli nõukogude kord selle esindajatega. Elu tahtis elamist, tuli harjuda olukorraga, kohaneda ja saavutada võimaluste kohaselt parimat, kuigi see tähendas lõivu maksmist kehtivale võimule. Tekkis üht laadi Stockholmi sündroom, mis andis end tunda taasvabanemisel. Vabal hääletamisel anti hääl senistele tegelastele, keda ju tunti. Teistel oli väga raske läbi murda tundmatuse müürist, mille taha neid olid sundinud tuntud tegelased. Seda võib võrrelda omaaegse pärisorjusest vabastamisega, mis põhjustas paljudes ebakindlust. Varem oli küll vahel mõisatallis peksu antud, aga kui oli käitutud kuulekalt, pakkus mõisahärra siiski kindlust, mis nüüd ära langes.
Seda olukorda kasutas pärast mõne üksiku ohverdamist senine pragmaatilise kogemusega kameeleonlik võimueliit, kelle esindajad seisid ka Rahvarinde asutamise taga. Neile ei meeldinud, et üks grupp siiski liitus Kodanike Komiteede liikumisega, millest võtsid osa ka pagulaste esindajad ja mille eesmärgiks oli taastada Eesti Vabariik järjepidevuse alusel. Pärast 1991. aasta augustiputši kuulutati välja Eesti Vabariik, kelle tuleviku määrajaks sai Põhiseaduslik Assamblee, mis oli rajatud Rahvarinde ja Eesti Kongressi kokkuleppel pariteediprintsiibile.
Presidendivalimisel ei õnnestunud senise võimueliidi esindajal Arnold Rüütlil saada absoluutset enamust. Bolševistlike kameeleonide ja parteitute blokist murdis välja ja kandideeris samuti Eesti taasvabanemise aegne välisminister, hiljem suursaadik Soomes Lennart Meri. Uus Riigikogu eelistas valida teda presidendiks, mis oli valusaks löögiks senisele võimueliidile, sest Meri oli ka teinud koostööd selle kriitikutega. Kuna ta varem silmapaistva kultuuritegelasena oli nautinud kehtiva süsteemi hüvesid, tundus tema käitumine, eriti Rüütli vastaskandidaadina esinemine, reetmisena. Juba enne valimisi algas turmtuli tema vastu, avalasuks oli 1992. aasta 11. septembril ajalehes Molodjož Estonii avaldatud kättemaksuartikkel, milles teda tembeldati KGB agendiks varjunimega Nikolajev. Selle taga seisab nähtavasti endine KGB-kaastööline Vladimir Iljaševitš. Ajendiks võis ka olla, et Lennart Meri vastupidiselt oma lubadusele ründas KGB-d.
Nõukogude ajal tuli paljudel selles asutuses allkirju anda, aga kas sellega kaasnevad lubadused ei kaotagi kehtivust? Kuidas on lugu komparteilaste truudusvandega? Paistab, et salakommunistid  tahavad KGB-agentideks tembeldades häbimärgistada neid, kelle tegevus ja kriitika on ohtlik selle asutuse mainele, mis on küll likvideeritud, aga mille vaim elab edasi endiste kaastööliste hinges. Just nagu mida Juku on õppinud parteikoolis, ei unusta Juhan muutunud eesmärkidega elukoolis.
Reetmise teemast veel järgmises kommentaaris.

Vello Helk

VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Peibutuspardid saagimas Eesti väheste konservatiivide toolijalgu

by VES
6. detsember 2020
16

Jüri Estam   Kalifornias elavalt pillimehelt Tõnu Sepalt küsiti hiljuti, kellele ta hääle USA presidendivalimistel annab.   Tõnu olla kuuldavasti öelnud, et “mitte vasakpoolsetele”. Tema lahkus Eestist nimelt, et pääseda sotsialismi käest. Nii on igati loogiline. Rootsis elanud Harri Kiisk...

Read more

Kuidas ometi taltsutada ja pöörata idaeurooplast?

by VES
22. november 2020
15

Jüri Estam   Kasvamas on surve, mida Euroopa Liidu (EL) “establishment” ja veel mõned jõud on avaldamas Ungarile, Poolale ja Eestile, et need sanktsioneeriksid samasooliste inimeste abielu.   Sellekohane ametlik Euroliidu strateegia avaldati 12. novembril.   ELi sakslasest president Ursula...

Read more

Tundlike teemade teravaks ajamisest võimuiha pärast

by VES
9. november 2020
16

Jüri Estam   Me võiksime üheskoos tagantjärele õnne soovida Mai Raud-Pähnile, kes sai 2. novembril Stockholmis saja aastaseks.   Paljud sealsed eestlased mäletavad teda Rootsi Eestlaste Liidu büroojuhatajana ja ajakirja Rahvuslik Kontakt toimetajana.   Ma pole vist kogu elu jooksul...

Read more
Load More
Next Post

Organisatsioonide Kongress – kasulik ja vajalik

KGB Kongide Muuseum ja Eesti Ameerika Fondi 2009.a. lühiülevaade

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

ADVERTISEMENT

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Organisatsioonid
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest
  • Eugene’is kergejõustiku MM-il võistleb eestlasigi
  • Irja Grabbi 90

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms below to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?