Käisin hiljuti Keilas, ühel ajalooteemalisel üritusel Harjumaa Muuseumis ning tutvusin lähemalt ka selle hoone ajalooga. Tutvustusest selgus, et pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal oli ajaloolise mõisa omanikuks Alfred Kalm.
Aastate jooksul on perekonnanimi Kalm korduvalt silma hakanud, kasvõi näiteks aastatel 2012-2017, kui Tartu Ülikooli rektor oli Volli Kalm.
Esimest korda kuulsin seda nime 1960ndatel aastetel. Elasin Hartsville’is, Lõuna-Karoliinas. Kolisime sinna Ohio osariigist Clevelandist, kus mu mees tegi oma magistritööd Case Instituudis. Enne, kui me Lõunas oma noorele perele päriskodu leidsime, pakkus meile peaaegu kaks aastat peavarju Kalmia Gardens’is asuv maja, mis oli ehitatud enne Ameerika kodusõda. Selle omanik oli mu abikaasa vanaema Mary Roper Coker.
Ühel päeval küsisin Miss Maylt (USA „Sügavas Lõunas“ on viisakas kõnetada sel moel; mina näiteks olin Miss Ilvi), kust Kalmia Gardens (www.kalmiagardens.org) oma nime on saanud ja ta seletas, et territooriumil looduslikult kasvava rododendroni Kalmia latifolia järgi. Aastaid hiljem, pärast lahutust, pöördusin tagasi Connecticuti osariiki, kus olin elanud enne abiellumist. 1976. aastal külastasin Massachusettsi osariigis Amherstis elavat professor Elmar Järvesood ja tema kunstnikust abikaasat Ainot. Elmar Järvesoo oli põllumajandusteadlasena seotud seal asuva Massachusetts’i Ülikooliga.
Lahkumisel saatsid Elmar ja Aino mind ukseni, kus ma rääkisin neile, et mul seisab koos oma lastega ees reis Eestisse, kus ma tahan neid oma isale tutvustada. Seepeale ütles Aino mulle: „Eesti on hall ja lagunenud ja jätab su lastele halva mulje. Parem räägi neile, missuguseid erakordseid inimesi sealt on võrsunud.
Foto on võetud 1966. a. Kalmia Gardens’is; mu tütar oma isa vasakul põlvel ja mu kursusekaaslase tütar tema paremal põlvel. Mina vasakul, kursusekaaslane paremal.
Näiteks, kasvõi see …“ ja ta osutas maja juurest tänavale viiva jalgtee mõlemasse serva istutatud õitsvatele põõsastele, „ …rododendron on nimetatud Elmari sugulase, suure botaaniku Peeter Kalmi auks.“
Kuuldes nime Kalm, seletasin Järvesoodele, et elasin kord selle taime järgi nimetatud kohas, aga mul polnud aimugi, et sel oli seos eestlasega. Hiljem me Järvesoodega tükk aega kokku ei puutunud, et rododendronist rääkida, aga mõtlesin, et Peeter Kalm võis olla Tartu Ülikoolis professor 19. või 20. sajandil.
Palju aastaid hiljem, kui elasin juba Eestis, olin külas oma tütre perel Chappaquas, New Yorgi osariigis. Muuhulgas otsustasin külastada ka oma vanu häid sõpru Hartsville’is. Tütar palus mul teel sinna peatuda tema vanatädi Mary pool Raleigh, Põhja-Karoliinas, ja anda talle kingitusena üle raamat „Carrying Linda’s Stones: An Anthology of Estonian Women’s Life Stories“, mille üks koostajaid olen.
Foto on võetud 1976 aastal Tallinna sadamas, kui mind ja mu lapsi tuldi ära saatma.
Külaskäik Mary poole sai temaga kokku lepitud ja ma istusin autosse ning asusin teele lõunaosariikide poole.
Nagu ta ema, Miss May’gi, oli ka Mary pühendunud aednik. Õhtul enne magamaminekut andis ta mulle lugeda Paula Ivaska Robbinsi raamatut „The Travels of Peter Kalm“. Seda lugedes sain esimest korda teada, et Peter Kalm oli kuulsa 18. sajandi Rootsi loodusteadlase Karl Linnaeuse õpilane, kelle Linnaeus saatis tollasele Briti asumaale, Ameerikasse taimi uurima.
Raamatust oli lugeda, et Kalm oli rootsisoomlane. See kõlas intrigeerivalt. Kalm sündis 1716. aastal Rootsis, kuhu ta vanemad Põhjasõja ajal olid põgenenud Soomest. See aga ei pruugi tähendada, et Kalm ei olnud Elmar Järvesooga samast suguvõsast. On vägagi võimalik, et Peeter Kalmi isa oli oma kodumaalt Soome läinud juba varem, enne kui pikk ja hävitav sõda algas.
Paraku Elmarit ja Ainot pole enam meie hulgas. Samuti polnud neil järeltulijaid ja nii pole enam kedagi, kellelt teavet saada Peeter Kalmi ning Elmar Järvesoo võimaliku suguluse kohta. Olen aga täitsa kindel, et Elmar teadlasena ei tegelenud müütide ega ettekujutustega, mis on pigem omane kunstnikukalduvustega inimestele.
Tõsi küll, Elmari naine Aino oli kunstnik, aga kui ta mulle rääkis Peeter Kalmist seisis Elmar tema kõrval. Peeter Kalmi juured vääriksid uurimist, sest tema isapoolsest suguvõsast ei tea me midagi. Tartu Ülikoolis võiks mõni pädev teadur selle asja üles võtta.
Ilvi Jõe-Cannon
Politoloog Mulgimaal
