Maailma rahvastiku kasv, suurenev nõudlus toidu järele ja konkurents maa kasutamise pärast paneb mullad aina suurema surve alla. Armastame rääkida loodus-, looma- või puude kaitsest, kuid tavaliselt ei mõtle me sarnaselt mullast.
Muldade olemasolu ja selle hea seisund on koos vee, õhu ja päikesepaistega ökosüsteemi toimimiseks ja meie eluks hädavajalikud. Kuid mulla varud on piiratud. Sarnaselt naftale, põlevkivile või paljudele teistele maavaradele on muld taastumatu loodusvara.
Hinnanguliselt hävineb meie planeedilt igal aastal Berliini linna suurune maaala mulda. Euroopas hävib iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda. Linnastumise ja teedeehituse tõttu on Euroopas ligi 200 000 km2 suuruse maa-ala ehk Suurbritannia ulatuses mulda kaotanud jäädavalt oma funktsiooni. Metsade raiest ja maapinna seisundi halvenemisest tulenev ülemaailmne majanduskahju on hinnanguliselt 1.5–3.4 triljon eurot aastas. See võrdub 3.4–7.5% maailma SKPst.
Suurem osa maailma mullavarudest on rahuldavas, halvas või väga halvas seisundis ja enamikel juhtudel muutub olukord üha halvemaks. Seda tõdeti ÜRO
Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni esimeses terviklikus maailma muldade kohta tehtud raportis kaks aastat tagasi, kui tähistati rahvusvahelist mulla aastat (International Year of Soils).
Mulla seisundi halvenemise näitajateks on mullas bioloogilise mitmekesisuse, orgaanilise aine või toiteainete vähenemine, mulla hapestumine või sooldumine, muldade tihenemine või saastumine ja mulla erosioon ehk ärakanne. Lõunapoolsetel laiuskraadidel põhjustab muldades orgaanilise aine kadu intensiivne põllumajandus ja tugevate keemiliste ainete kasutamine. Poolkuivadel aladel ohustab muldi kõrbestumine.
Tööstussaaste tõttu on tekkinud suuri saastatud alasid, mida paljudel juhtudel ei ole enam võimalik kiiresti taastada, kuna see on majanduslikult väga kulukas. Mullaerosioon põhjustab maailmas igal aastal 25 kuni 40 miljardi tonni mulla kao. Kui erosiooni takistamiseks midagi ette ei võeta, siis aastaks 2050 kaob maailmas kasutusest 1,5 miljonit ruutkilomeetrit maad, mis on Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania suurune maa-ala kokku.
Ülemaailmselt on muldade hävimise peamised põhjused: metsade raie, rahvastiku kasv, linnastumine, tööstuslik saaste ja jäätmed, kliimamuutused (muldade halb seisund põhjustab kliimamuutusi ja see omakorda põhjustab muldade seisundi halvenemist), jätkusuutmatud maakasutuse praktikad jpm. Muldade hävinemist põhjustab ka teedeehitus. Tihti rajatakse uued ehitised ja teed just kõige viljakamate muldadega maadele, sest sinna on inimesed end sajandeid tagasi elama asustanud.
VES/maaleht.delfi.ee