Eesti Vabadussõja kangelase ja metsavenna Osvald Varese lapselaps jäädvustas Rakvere raamatukogus oma vanaisa mõttepärandi, kinkis raamatukogule Rakvere lastele jaoks mänge ja mängunurga ning noortele arvutitoa.
Lugesin Virumaa Teatajast, et Nestor Nalywayko on teinud Rakvere raamatukogule oma vanaisa Osvald Varese mälestuse auks helde annetuse, millega valmis lastele tore mängunurk ja noortele arvutiruum ning raamatukogus avati ka Airike Taniloo teos – vanaisa Osvald Varese pronksist bareljeef. Kõik see toimus 24. oktoobril.
Eestis on 2. novembril hingedepäev, kus kõik esivanemate hinged oma algkodusid külastavad, selles hõnguses on tahtmine kõnelda just lastelaste võlast ja tänust oma eesti esivanemate ees ning esivanemate mälu ja mälestuse edasikandmise kohustusest.
Seepärast otsisin üles Nestor Nalywayko, et teda oma silmaga näha ning kuulda tema vanaisa lugu lähemalt. Kohtusin temaga teisipäeval, 29. oktoobril väliseesti raamatukogus.
Vabadusvõitleja Osvald Vares (1899-1989) kasvas Paasveres Virumaal. Ta osales Vabadussõjas. Seejärel pidasid nad Rahklas koos venna Voldemariga üht vanemate talu (vanematele, Jaan ja Leena Varesele kuulusid Rahklas Uuetoa ja Kärmiku talukohad).
Talu oli edumeelne ja elujõuline, edenes majanduslikult hästi. Nõukogude okupatsiooni all 1940 oli Osvaldi ja ta venna Voldemari ainus võimalus minna metsa – Rahkla I metsalaagris oli 12 meest, laagrivanem oli Voldemar Vares.
Kui oli näha, et vene okupatsioon tuleb taas, põgenesid vennad 1944. aasta augustis selleks tehtud väikese paadiga Rootsi. Hiljem rändasid välja Kanadasse, kus Osvald rajas oma farmi Niagara joa lähedal.
Küsisin Nestorilt, kui hästi ta vanaisa elu ja lugusid teab.
Nestor kurdab, et vanavanemad olid väga vaiksed ja ei rääkinud oma Eesti lugusid, ehkki kodukeel oli eesti keel ning elu käis eesti kultuuriruumi kommete järgi.
Nestori ema, Osvaldi tütar, abiellus ukrainlasega. Seega olid kodukeeled eesti, ukraina ja inglise keel. Nestoril on ka õed Svetlana ja Natalja.
Nestor õppis ja töötas New Yorgis, käis ka Eesti Majas. Hiljem elas Dubais, aga nüüd läks tagasi vanaisa Ontariosse rajatud tallu ning peab oma perega seda talu.
Nestor lubab, et jätkab koostööd ja abistab Rakvere raamatukogu ja hangib Rakvere noortele uusi võimalusi häid teadmisi hankida ning oma koha ajalugu, metsavendade laagrite lugu tundma õppida.
Rakvere raamatukogu juhataja Kaili Õunapuu-Seidelberg on toreda ja helde Nestori Eesti kultuuriellu panustamise üle uhke ja usub, et see võiks olla eeskujuks paljudele pagulusse põgenenud eestlaste lastelastele – et tuleb püüda taastada side oma vanavanemate kohtadega ja panustada Eesti kultuuri.
Mõtlikult hingedepäeval,
Maarja Pärl Lõhmus
