Gerd Kanter sai EMi lõppvõistlusel kolmanda, Martin Kupper seitsmenda koha. Foto: Tairo Lutter/Postimees
Euroopa kergejõustikumeistrivõistlused Amsterdamis ja jalgpalli EM-mängud Prantsusmaal olid olümpiamänge ootavatele spordisõpradele nii-öelda eelroog. Jalgpall köitis Eesti publikut läbi teleriekraani staaride, tehnika ja taktikaga, mida kodumurul ei näe. Ka unistusega, et ehk suudab kunagi Eestigi samamoodi külmaverelise visaduse ja sõjahüüuga maailma köita kui meist kolm korda väiksem Island. Ainus otsene kokkupuutepunkt Eesti ja superjalgpalli vahel oli Eesti läbi aegade edukaima naisjalgpalluri Anastassia Morkovkina pisike õetütar Olga Simagina, kellele langes au kõndida EM-finaali avatseremooniale käsikäes ühe Portugali staariga.
Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustele Hollandisse mindi veerandsaja sportlase ja üsna selge sooviga tulla tagasi medaliga. Kuna dopingualti Venemaa sportlased on kergejõustikuareenidelt kõrvaldatud, võis nii mõnelgi alal konkurentsi pidada nõrgemaks ja nii kogusidki suure auhinnasaagi korraldajad hollandlased, oma kodakondsust lahkelt kauge Aafrika inimestele jagavad türklased ja endise Jugoslaavia riigid.
Enne, kui õnn jõudis eestlaste õuele, said medaliriikide sekka Soome, Rootsi, Läti ja Leedu. Aga eelviimasel võistluspäeval sai medali kaela ka eestlane. Ning kes muu, kui medalimasinaks kutsutud 37-aastane kettaheitja Gerd Kanter.
Kanter sai eelvõistluselt teise viskega lõppvõistlusele nagu ka teine eestlane Martin Kupper. Finaalis oli Kanteril taas parim teine vise, mis kandus 65.27 peale. Järgmistel katsetel lisameetreid üritanud eestlase tehnika küll lagunes ja rohkem tal korralikke viskeid teha ei õnnestunud, aga pronks oli käes. Poolakas Piotr Malachowski oli 67.06ga sel päeval püüdmatu, belglane Philip Milanov jäi aga Kanterist vaid 44 sentimeetrit ette.
Gerd Kanter on nüüd 11 tiitlivõistluste medaliga läbi aegade edukaim eestlane, möödudes kümme medalit kogunud vehkleja Irina Embrichist. Kanteri kogus on olümpiakuld ja pronks, MM-idelt kuld, kaks hõbedat ja kaks pronksi ning EM-idelt kolm hõbedat ja pronks. Seega puuduvad Eesti vägilase auhinnakapist vaid Euroopa kuld ja maailmarekord. Nüüdne EM-medal annab lootust, et Kanter võib oma karjääri loojangul tänu suurtele kogemustele ka kuu aja pärast Rios olümpial pjedestaalile jõuda.
Teine eestlane Martin Kupper vahetas eelmise EM-i üheksanda koha seitsmenda vastu. Teravat sähvatust ei tulnud, aga parim katse 63.55 ja stabiilne seeria on Kanterist kümme aastat nooremale mehele lootust andvad.
Eesti sai Amsterdamis veel kaks neljandat kohta, aga neisse suhtuvad nii sportlased kui spetsid äärmiselt erinevalt. Nii kaugushüppaja Ksenija Balta kui odaviskaja Risto Mägi teenivad igati tunnustust, kuid ühe puhul oli tegu teenitust ilma jäämise, teise puhul meeldiva üllatusega.
Ligi neli aastat rasket vigastust ravinud ja sporti naasmisest unistanud visa Ksenija Balta hüppas Amsterdamis eelvõistlusel kaugust 6.64, sai lõppvõistluse avakatsel kirja oma hooaja parima 6.65 ja juhtis tükk aega võistlust. Siis läks küll kaks rivaali mööda, aga Balta hoidis ikka pronksist kinni. Kuni Saksamaa esindaja Malaika Mihambo sai ka kirja 6.65 ja tema paremuselt teine katse oli 6.63 Balta 6.61 vastu. Ning üritas Balta mis ta üritas, vähemalt 6.63 (paremuselt kolmas katse oli jälle temal parem!) ta enam ei suutnud ja medal läks ülinapi paremusega Mihambole.
Risto Mätas seevastu tuli EM-ile kolmest Eesti odamehest (veel Tanel Laanmäe ja Magnus Kirt) kogenuimana, aga ainsana, kel olümpianorm veel täitmata. Ometi oli just tema see, kes tegi lõppvõistlusel väga tihke seeria, parandas oma tulemust iga viskega ning sai 81.19ga neljanda koha. Viimati oli eestlane odaviskes nii pildil kümme aastat tagasi, kui Andrus Värnik maailmameistriks krooniti. Nii võib öelda, et Ksenija Balta kaotas pronksi, Risto Mätas võitis neljanda koha. Üks valas võistluse järel kibedaid pisaraid, teine ütles, et see võistlus ajas tulevikuks hamba verele.
Ühe suurema pettumuse valmistas eestlastele eelmisel EM-il 400 meetri tõkkejooksus hõbemedali teeninud Rasmus Mägi. Tänavugi tiitlivõistlusele ühe medalisoosikuna sõitnud Mägi sai oma hooaja tulemusega otse poolfinaali, kus aga tegi lõpus taktikalise vea. Mägi arvas, et finaalikoht on käes, ei vaadanud enam kõrvale, aga sealt tuli hooga soomlane Mörö ning sinna hetkesse see medalijaht eestlasel lõppeski. Õppimise koht, kooliraha, oli väga pettunud Mägi kommentaar.
Kui hinnata teistegi eestlaste esinemist Amsterdamis, siis kiita saab veel teist 400 meetri tõkkejooksjat Jaak-Heinrich Jagorit. Mees, kelle tase ei ulatu Rasmus Mägi lähedalegi, jooksis elus teist korda aja alla 50 sekundi ja sai üllatuseks eeljooksust edasi.
Paraku ebaõnnestus EM mõlemal Eesti naiskõrgushüppajal ja seitsmevõistlejal, viimased suisa katkestasid. Kümnevõistlejad küll võitlesid lõpuni, kuid punktisummad jäid loodetust kehvemateks. Ei õnnestunud see võistlus ka teistel odapildujatel peale Risto Mägi ega jooksjatel eesotsas Marek Niiduga.
Nüüd jääme siis olümpiat ootama. Kus Kanter loodetavasti edu kordab, teised kergejõustiklased vigade paranduse sooritavad.
Enn Hallik,
Pärnu Postimees
