Hiljuti võttis üle-eestilise e-kalmistusüsteemi Haudi loonud firmaga ühendust populaarse USA suguvõsaportaali geni.com tegevjuht, kes tahab eestlaste leiutist oma ettevõtmises rakendada, kirjutab 13. jaanuari Eesti Päevaleht.
Eesti kalmistuportaal kalmistud.ee ja üleriigiline surnuaedade veebipõhine infosüsteem Haudi pole populaarsed üksnes kodumail. Sellel hoiavad juba silma peal ka rootslased, soomlased ja ameeriklased. Miks? Sest Haudi abiga leiab Eestis oma lähedase viimse puhkepaiga sekunditega – tasub vaid varem kodus korra veebilehel inimese nimi sisse toksida ja asukoht üle vaadata või veel mugavam, surnuaias taskust mobiil võtta, ja ongi haua asukoht teada.
Veelgi enam, peale asukoha on kohe näha, millal oli surnu sünni- ja surmapäev, kes on veel samale hauaplatsile maetud ja mõnel juhul, kui on võetud vaevaks kirja panna, ka inimese elulugu või fotogi. Väga praktiline.
Sellepärast on kogu maailmas ülipopulaarse suguvõsa uurimise ja sugulaste otsimise portaali geni.com tegevjuht Haudile silma peale pannud. Tulevikus võiks asi välja näha nii, et kui mõni ameeriklane leiab Geni kaudu oma Eesti vanavanavanaonu, tuleb talle automaatselt ka info, millal ta suri ja kuhu maeti. „Praegu me aga alles arutame, kuidas seda teha, sest meie ärimudelid on erinevad: Genis peab osa info eest maksma, aga Eesti kalmistuportaalis on otsingud inimestele tasuta,” ütles Haudi loonud IT-firma Spin TEK juhatuse liige Mari Pultsin.
Konkreetsemad plaanid on juba Rootsi ja Soomega. „Rootsi arendused on lõppfaasis ja [tarkvara] müük läheb käima alanud aastast, Soomes on läbirääkimised pooleli veel Soome Kirkkohallitusega (Soome kirikute valitsusega),” rääkis Pultsin ja lisas, et Haudi tarkvara on tutvustatud ka Kasahstanile, Taanile ja Argentinale. Tema sõnul pole ükski riik siiani Haudisse külmalt suhtunud, sest ehkki selliseid tarkvarasid on teisigi, toimib ainult Eestis kogu riigi infosüsteem ühes keskkonnas ja kalmistuteüleselt.
Igal aastal külastatakse Eesti kalmistuportaali kokku 93 maailma riigist. Seda kasutab ka Eesti Punane Rist kontrollimaks, kas inimesel on siin omaste plats. Nimelt on väljaspool Euroopa Liitu elavatel inimestel, kellel on siin omaste hauaplats, võimalik saada tasuta kolmepäevane euroliidu viisa.
Huvitava nimega tarkvara Haudi eellugu sai alguse 1998. aastal, kui 1990. aastate alguses asutatud Spin TEK võitis riigihanke luua Tallinnale kalmistute andmete digiteerimise tarkvara. Kümne aastaga jõuti niikaugele, et 2009. aastaks valmis üleriigiline veebiversioon, kus süsteemiga liitunud Eesti kalmistute andmetele pääseb ligi igaüks – nii Eestis kui ka välismaal. Juba praegu tehakse Haudis kuus üle 185 000 otsingu ja andmeid on umbes 600 000 maetu kohta. Ajaga tuleb aga kalmistuid ja andmeid üha juurde.
Haudi loojad rõhutavad süsteemi praktilise poole kõrval ka selle ajaloolist väärtust, sest paljude surnuaedade jaoks on Haudiga liitumine esimene kord, kui haudade andmed arvutisse jõuavad. Varem käis kõik kalmistuvahtide mälu ja kalmisturaamatute järgi. Juba praegu on osa raamatuid hävinud ja kalmistuvahid pensionieas. Ongi viimane aeg andmed digitaalselt talletada. Sageli kuuluvad selle juurde ka välitööd, kus üritatakse väga vanadele platsidele maetuid välja selgitada.
„Kunagi saab sust kalmisturaamatus üks pisikene kirje, üks rida. Aga kui sellega midagi juhtub või aastate pärast hauaplats üle maetakse, poleks sind justkui kuskile maetudki, sest märget sellest järele ei jää. Seetõttu on mugavuse kõrval meie suur eesmärk ka ajalooväärtusliku info säilitamine,” selgitas Pultsin. „Eesti on nii väike riik, me võiksime oma esivanemaid meeles pidada ja nende kohta infot säilitada,” põhjendas ta.
Haudi tegijad õhutavadki hauaplatsi omanikke sinna sängitatute kohta infot jagama. ID-kaardiga kalmistuportaali sisse logides saab maetute kohta andmebaasi märkmeid teha: näiteks kirjutada, kes see inimene oli ja millega ta ajalukku läks. Pultsini sõnutsi on see väga levinud kuulsate inimeste puhul ja ta toob näiteks Jaan Poska.
On inimesi, kes eelistavad lahkunu kohta mõned sõnad kirja panna või näiteks inimesest või hauast foto lisada. Kas nii ei teki ohtu, et Haudi muutub justkui lahkunute sotsiaalvõrgustikuks, kuhu võib igaühe kohta midagi kirjutada? Pultsinit see murelikuks ei tee, sest infot platsi kohta saab jagada üksnes platsi omanik ja kõik kirjutatu peab portaali haldur isiklikult kinnitama. „Kommentaariumiks seal ei lähe,” kinnitas ta.
Platsiomanikke on süsteemis päris palju, 80 000. Neil on mugav internetis asju ajada, ka välismaalastel. „Meie lehel käib väga palju näiteks Kanadas elavaid inimesi. Sealt siia platsi hooldama tulla on mõistagi keeruline, ent internetis saab teha palju: alates platsihoolduse avalduse tegemisest kuni platsi hooldamise teenuse tellimiseni. Kui tahad, teed kliki ja keegi läheb ja paneb tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvas surnuaias küünla põlema,” kirjeldas Pultsin. See, mis asju saab ajada või mida tellida, sõltub konkreetsest kalmistust, ent kõik toimingud käivad Haudi infosüsteemi kaudu.
Välishuvist hoolimata vajab Haudi ka Eestis veel tutvustamist, sest suur hulk omavalitsusi pole süsteemiga liitunud. Just see on põhjus, miks kõigi kalmistute andmeid süsteemist ei leia. Pultsini sõnul ulatub tarkvara hind omavalitsusele, olenevalt selle suurusest, paarikümnest kuni paarisaja euroni kuus, hinna sisse kuulub tarkvarahooldus, veebilehe rent, arendused, igaöised varukoopiad jne.
Osa omavalitsuste jaoks on see liiga kallis, just raha nimetatakse süsteemiga mitteliitumise põhjuseks. Seda möönis ka Tartu kalmistute juhataja Aime Pärna. „Linn on seisukohal, et praegu mitte [süsteemiga liituda], see on kallis – meil on seitse kalmistut – ning meie praeguselt süsteemilt üleminek tähendaks kõigi andmete otsast peale sisestamist ja see on meeletu töö, sest kokku on 18 000 hauaplatsi!” rääkis ta.
Pärna ei välistanud, et kunagi hakatakse Haudit kasutama. Millal, seda ta öelda ei osanud. Praegu on Tartu kalmistute süsteem digitaalne üksnes sealsetele töötajatele, teised peavad surnuaias haua leidmiseks kalmistuvahile helistama või kohapeal ise kaarti uurima.
HAUDI ARVUDES:
600 000 hauaplatsi andmed on Haudis.
93 riigist inimesi külastab Haudit aadressil www.kalmistud.ee.
185 000 otsingut tehakse Haudis ühes kuus.
100 – umbes nii palju Eesti kalmistut on süsteemiga liitunud.