Üks igast seitsmest varjupaigataotlejast, kes tuleks Euroopa Liidu skeemi järgi ümber paigutada, on kas sellest keeldunud või redutama hakanud, selgub Kreeka valitsuse esitatud andmetest.
Eelmisel aastal sõlmitud kokkuleppe järgi pagulastekoorma võrdsemaks jaotamiseks liikmesriikide vahel tuli 160 000 varjupaigataotlejat kriisi eesliinil olevatest riikidest Kreekast ja Itaaliast teistesse liikmesriikidesse ümber paigutada, kirjutab ajaleht Financial Times.
Plaanile on aga komistuskiviks saanud paljude varjupaigataotlejate keeldumine minemast Euroopa Liidu vaesematesse liikmesriikidesse.
Seni ümberpaigutamisskeemi raames menetletud 1324 inimesest on 191 protsessist välja kukkunud või lihtsalt kadunud, teatavad Kreeka ametnikud.
Eelmise nädala seisuga oli Bulgaaria nõustunud Kreekast vastu võtma 47 varjupaigataotlejat. Kui aga neile öeldi, et nad saadetakse Bulgaariasse, lahkus neist 36 programmist ning seitse hakkas redutama, teatas Kreeka valitsus. Lõpuks viidi Bulgaariasse ainult neli inimest.
Sarnane olukord oli Rumeeniaga. 67 varjupaigataotlejast, kes olid määratud sinna minema, 32 kadus või lahkus ümberpaigutamisprogrammist.
Eesti puhul hakkas kaheksa inimest 27-st end pigem varjama, kui lasi end Eestisse saata, kirjutab Financial Times.
Isegi sellisesse rikkasse riiki nagu Prantsusmaa minema pidanutest on inimesi programmist lahkunud. 388 inimesest, kes olid määratud Kreekast Prantsusmaale saatmisele, kadus 24 ja kaks langes välja.
