Tartu Ülikooli õigusteaduse professor Jüri Uluots oma kabinetis. 1930ndate algus
Oktoobri alul ilmus Postimehes lakoonilisevõitu uudis pealkirjaga «Õiguskantsler: Eesti ei vastuta okupeerinud riikide otsuste eest».
Sisusse süvenemata saaks ju selle väitega nõustuda, ent ajalugu räägib millestki muust, kirjutab 12. oktoobril Postimehe Arvamusküljel riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond). Avaldame lühendatult.
Olen isegi kasutanud argumenti, et Eesti okupantide otsuste eest ei vastuta. Kasutasin seda näiteks 1991. aastal inglastelt Eesti vabariigi kulda tagasi nõudes, kui inglased üritasid pugeda vabanduse taha, et «briti alamatelt konfiskeeriti N Liidu ajal Eesti territooriumil hulk vara, mis tuleks nüüd Eesti kullaga kinni maksta».
Eesti lähtus kulla tagasinõudmisel meie riikluse põhipostulaadist: 1991. aastal taastatud Eesti vabariik on sama riik, mis 1918. aastal loodi ja on juriidiliselt kestnud läbi Nõukogude ja Saksa ebaseaduslike okupatsioonide.
See on sama riik, mille legaalset olemasolu on läänemaailm katkematult tunnustanud.
Täismahus artiklit loe edasi siit.
