Eesti Mälu Instituut avab koostöös Rannarahva muuseumi, Virumaa Muuseumi, Tartu Linnamuuseumi, Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi ja Saaremaa Muuseumiga kaheksas Eestimaa paigas 1944. aastal toimunud suurest põgenemisest rääkiva näituste sarja “Saatuseaasta 1944”.
Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta sügisest, mil Eestimaa langes aastakümneteks Nõukogude okupatsiooni alla. Teise maailmasõja käigus lahkus kodumaalt ligi 80 000 eestimaalast. Põgenemine kulmineerus uute Nõukogude repressioonide hirmus 1944. aasta sügisel.
Suurele põgenemisele pühendatud näitusest “Saatuseaasta 1944” on kaheksa erinevat kohaspetsiifilist versiooni, mis kirjeldavad ja edastavad kogutud teavet kohalikust kogukonnast lahkujate kohta – kuidas ja millega põgeneti, põgenike hulka, isiklikke lugusid, ajaloolisi fotosid jm. Iga näitusekomplekt kirjeldab sündmuste ajaloolist tausta ja esitab üldisemat statistikat, mida Eesti Mälu Instituudi teadurid on kogutud andmete põhjal koostanud.
“Teine maailmasõda hävitas Eesti riigi ja pillutas meie rahva laiali. Eestist lahkus põgenikena ligi seitse protsenti meie inimestest. Nii nagu igal põgenikul on oma põgenemise lugu, on ka igal paigal lugu, mida püüame näituste kaudu jutustada. Kaheksas erinevas Eestimaa paigas saab lugeda ja vaadata traagilisi lugusid, kuidas Nõukogude terrori hirmus lahkusid kodumaalt terved pered ja kogukonnad,” sõnas Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige ja näituse kuraator Meelis Maripuu, kelle eest-vedamisel on instituut alates 2022. aastast põgenike andmeid kogunud.
Esimene näitus avatakse laupäeval, 27. juulil kell 12 Hiiumaal Sõru sadamas asuva muuseumi juures. Ülejäänud näitused toimuvad Virumaal Sagritsa muuseumi välialal, Tartu raudteejaamas, Viimsi Vabaõhumuuseumis, Kuressaares Kalda puiestee äärsel rannaalal, Sõrve poolsaarel Päästlase maja lähedal, Viki külas Mihkli talumuuseumi tee-äärses küljes ja Tallinnas.
Tänaseks on esimese etapina kontrollitud ligi 65 000 Rootsi ja Saksamaale saabunud põgeniku isikud ning samuti on välja selgitatud nende varasem elukoht. Põgenemise peamised sihtriigid olid Saksamaa ja Rootsi, edasi liiguti ka Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale.
Esimeses etapis kogutud andmeid tutvustatakse 24. augustil toimuval temaatilisel konverentsil “Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas” Haapsalu kultuurikeskuses, kus esilinastub ka dokumentaalfilm “Põgenemine: lahkumine teadmatusse”, mis jutustab Rootsi põgenike lugusid.
Näituse üldinfo ja Tallinna osa on koostanud Eesti Mälu Instituudi ajaloolased Meelis Maripuu, Ülle Kraft ja Aivar Niglas. Koostööpartneritena osalesid näituse koostamisel Uno Trumm (Virumaa Muuseum), Martin Jaigma (Tartu Linnaajaloo Muuseumid), Külvi Kuusk ja Kadri Metsaots (Rannarahva muuseum), Priit Kivi ja Katrin Äär (Saaremaa Muuseum), Patrick Rang, Mart Mõniste ja Enn Veevo (Hiiumaa Muinsuskaitse Selts).
Näituse tõlke teostas Peeter Tammisto, korrektuuri Signe Siim ning kujundasid Anni Vakkum ja Franka Vakkum. Kasutatud materjal pärineb Eesti ja Rootsi muuseumitest ja arhiividest.
ERR
