Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi (EES) juhi Kaja Sarapuu sõnul pole seniste plaanide järgi reaalne kõiki Eesti koole eestikeelsele õppele üle viia ning ükskeelse haridussüsteemi töölehakkamiseks on juurde vaja vähemalt 2000 õpetajat vähemalt 2000-eurose palgaga.
EES-i juhi selgituse kohaselt ei arvesta ükskeelse haridussüsteemi plaanid faktiga, et eesti keele õpetamine emakeelena või võõrkeelena käib täiesti erineva metoodika järgi ning nõuab erinevate oskustega õpetajaid. «Oleks mõeldamatu näiteks liita senised eesti- ja venekeelsed koolid ja eeldada, et eesti kooli eesti keele õpetajad õpetavad ka muukeelsetele lastele eesti keelt samas klassiruumis,» ütles Sarapuu.
Keeleõpetajate esindaja sõnul on juba praegu karjuv puudus nii eesti- kui muukeelsete laste eesti keele õpetajatest, aga ükskeelse hariduse jaoks on neid vaja veel oluliselt rohkem. «Seaduse järgi peavad kõik muukeelsed lapsed Eestis oskama põhikooli lõpuks eesti keelt tasemel B1, kuid reaalsuses ei jõua selleni tervelt kolmandik. Nõuet on nüüd kavas tõsta B2-tasemeni. See eeldab vähemalt sadu uusi keeleõpetajaid, kelle leidmine õpetajate tänase palga juures on aga võimatu,» rääkis Sarapuu.
«Nagu hiljutine õpetajate uuring näitas, ei tule õpetajate tööl hoidmiseks täna kõne alla väiksem kui 2000-eurone palk. Uute noorte kooli tööle meelitamiseks ei pruugi piisata sellestki. Nagu tõi hiljuti välja Tallinna haridusameti uus juht, valib eesti keele õpetaja eriala umbes sada korda vähem üliõpilasi, kui oleks tarvis. Oluline on mõista, et tegu pole kitsalt haridusvaldkonna murega, vaid heast riigikeele õpetamisest sõltuvad noorte karjäärivõimalused, tööjõu olemasolu, ühine kultuuriruum ja lojaalsus riigile,» selgitas aineliidu juht.
«Keeleameti andmetel on täna koolides tööl 2300 vajaliku eesti keele oskuseta õpetajat. Isegi kui osa neist riigikeele ära õpib, on ka optimistliku hinnangu järgi kokku vaja juurde vähemalt 2000 uut pedagoogi, kes on eesti keele õpetajad või valdavad väga hästi keelekümbluse tehnikaid,» ütles Sarapuu.
VES/Postimees
