Enam kui kaks kolmandikku Eesti vene rahvusest noortest soovib küüditamisarutelude lõppu, samas kui nende Venemaa eakaaslaste seas on samasugune seisukoht vähem levinud, selgub USA teadlaste 7. septembril välisministeeriumis esitletud uuringust.
USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) küsitluse kohaselt leiab 43 protsenti 16-29-aastastest Eestis elavatest vene noortest, et nii meedias kui eravestlustes tuleks lõpetada arutelud Nõukogude aja repressioonide teemal ja et nende jätkumine on kahjulik.
Neile lisandub 28 protsenti vastanutest, kes leiavad, et taolised arutelud Eesti riiki ei kahjusta, kuid neist tuleks siiski loobuda.
Need kaks gruppi kokku moodustavad aga märgatavalt suurema osa kui Venemaal elavate vene eakaaslaste seas. Viimastest pooldas arutelude lõppu 45 protsenti, kusjuures vaid 18 protsenti pidas neid ühtlasi Venemaale ohtlikeks.
Eesti eestlastest pooldas arutelude lõpetamist 30 protsenti, kusjuures vaid kolmandik neist pidas arutelusid meie riiki kahjustavaks. 37 protsenti eestlastest leidis, et taolised arutelud meid ei nõrgesta, 13 protsenti aga, et nõrgestavad, aga neil teemadel tuleks ikka edasi rääkida.
Uuringu koostajad Heather Conley ja Ted Gerber leiavad, et erinevust siinsete ja Venemaa samast rahvusest noorte vahel võib selgitada asjaolu, et Eestis elavad noored on lihtsalt neist aruteludest teadlikumad. Nad märkisid, et Eestis käsitletakse teemasid Nõukogude okupatsiooni kontekstis, Venemaal aga kodumaa minevikku puudutava küsimusena.
Täpne küsimus, mida küsiti ligi tuhandelt Eesti eestlaselt, Eesti venelaselt ja Venemaa venelaselt oli: «Kas Nõukogude aja repressioonide üle arutlemine ajakirjanduses ja eravestlustes kahjustab Eestit-/Venemaad ja kas need tuleb peatada?»
CSIS uuris aastatel 2009-2010 noorte Eesti venelaste ja eestlaste ning Venemaa noorte meelsust, keskendudes eelkõige Venemaa kaasmaalaspoliitika tõhususele.
Postimees
