Aasta 2010 tähendas õpetaja Thomas Vagale, kes lõpetas Rutgersi ülikooli psühholoogia alal 1960. aastal, ülikooli lõpetamise 50. aastapäeva; tähtpäeva, mil tema võeti vastu ülikooli vanakaardi liikmeks, “The Old Guard of Rutgers”. See traditsioon algatati juba 73 aastat tagasi.
Eriline au langes Thomas Vagale sellega, et teda kutsuti teenima ülikooli kirikus peetud Rutgersi ülikooli vilistlaste jumalateenistusel, mis on iga-aastane ja mõeldud kõikidele Rutgersi ülikooli lõpetanutele – “All-Alumni” teenistusel.
Erilist märkimist väärib see, et õpetaja Thomas Vaga on esimene eesti soost vaimulik, kes on kutsutud teenima sellel vilistlaskogu teenistusel, mis toimus laupäeva hommikul, 15. mail Rutgersi ülikooli alal asuvas Kirkpatrick pühakojas. Jumalateenistustega ülikooli vilistlastele alustati alles 1967.a, Walter H. Sewardi (lõpetas Rutgersi ülikooli 1917.a.) soovitusel, kuigi Rutgersi ülikooli alustamisaastaks märgitakse 1766.
Jumalateenistus oli ajavaimu ja poliitika kohaselt uskudevaheline ehk interfaith service, kus teenisid koos kristlastega ka juudid ja moslemid. Praost Thomas Vaga 5-minutiline meditatsioon/palve koosnes mälupiltidest oma klassi kooliajast, tänust Jumalale juba igavikku lahkunud professorite ja koolikaaslaste eest, eestpalvest nende õpilaste eest, kes praegu on ülikoolis Haitist ja Tsiilist, kus looduslikud katastroofid on nende maad ja rahvast proovile pannud ja eestpalvest ka nende ülikoolikaaslaste eest, kes teenivad Iraagis, Afganistanis ja mujal hädaohus.
Eelmisel õhtul, 14. mail, oli toimunud klassi lõpetanute auks nn. vanakaardi vastuvõtt ja õhtusöök, millest võttis osa ka Juhan Simonson, kes oli teadaolevalt lõpetanud esimese eestlasena Rutgersi ülikooli aastal 1956 ja oli seega juba lugupeetud vanakaardi liige 2006. aastast saadik. Nägus ja meelikõitev oli saabuda Rutgersi ülikooli, mis on praegu New Jersey osariigi ülikool, The State University of New Jersey, Browers Commonsi ruumidesse, kus ülikooli lõpetanud mehed oma ülikooli värvides (punane ja must) sisse sammusid, mõned aastate koormusest juba kummargil. Rutgersi ülikool oli kuni viimaste aastateni ainult meeste ülikool ja meeste abikaasad, siinkirjutaja ja Dorothea Simonson kaasaarvatud, olid õhtu külalised, pealtvaatajad.
Erilist sära pakkus jälle ja ka mitmeid kordi selle lehe veergudel tähelepanu väärinud Rutgers Glee Club, ehk meeskoor, kes on toiminud juba 135 aastat ja on tõusnud üheks märkimisväärsemaks meeskooriks Ühendriikides. Noortest üliõpilastest koosnevat koori juhatas dr. Patrick Gardner, kes kutsus ka endisi Glee Club lauljaid kaasa laulma. Kumbki õhtu eestlastest pole koori tegevusest osa võtnud.
Vanakaardi uusi liikmeid tervitasid vanad vanakaardi liikmed, alustades 1930. a. lõpetanutega, kelleks oli sirge seljaga, kuid juba ettevaatlikult sammuv 101-aastane ja temale järgnesid 1940.a, 1950. aastal lõpetanute tervitused ja rahalised kingitused ülikoolile. Entusiastliku kõnega esines ülikooli president Richard L. McCormick.
Õhtu oli ülendav, akadeemiline ja rõõmus, kus uhkelt kajasid selle Alma Materi laulu viisid, “On the Banks of the Old Raritan”.
“Then sing aloud to Alma Mater and keep the scarlet in the van’. For with her motto high Rutgers’ name shall never die on the banks of the old Raritan”.
Airi Vaga
