17.-26. jaanuarini Berliinis toimuvale toidumessile Grüne Woche viib Eesti ühtaegu keskaegse hõngu ja moodsa küberkeskkonna.
Kui tavaliselt tutvustavad riigid Grüne Wochel end oma stendil, siis Eesti kui tänavuse partnerriigi vastutada on ka avatseremoonia, kultuuriprogramm ning sellele järgnev bankett.
“Eestisugusel väikeriigil avaneb Grüne Woche partnerriigiks saamise võimalus korra veerandsaja aasta jooksul. Eesti on Balti ja Põhja-Euroopa riikidest esimene riik, kes selle võimaluse saab,” rääkis põllumajandusministri nõunik Kalle Liebert.
Partnerriigiks olemine annab võimaluse tutvustada Eestit korraga kuni 5000-le Euroopa põllumajanduse ja toidutootmise võtmeisikule, messil esindatud riikide ministritele ja delegatsioonidele, toidutööstuse ja põllumeeste liitude esindajatele ning ajakirjanikele.
“Läheme Eestit tutvustama Euroopa suurimale tarbijaturule, 80 miljoni elanikuga Saksamaale. Suur potentsiaal on meie toidutoodangul, aga ka Eestil kui atraktiivsel maaturismi sihtkohal,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
“Eesti võimalus enda tutvustamiseks on kaunis loodus ja sellele pühendame ka kultuuriprogrammi,” ütles lavastaja Teet Kask. “Lavale aitavad meil selle tuua Zetod, Estonian Voices, UMA, torupillimängijad Sandra Sillamaa ja Kätlin Jaago.”
Banketilaua katab Eesti peakokkade ühenduse meeskond, mida juhib presidendi kantselei peakokk Inga Paenurm.
Pakutakse Eesti rahvuslikel toiduainetel − leival, kodujuustul, kohupiimal, hapukapsal, soolakurgil, kartulil, kruupidel jms − põhinevaid suupisteid ning roogi. “See on minu kokaelu kõige suurem töö,” ütles Paenurm. “See on meile kõigile uudne kogemus, minule aga fantastiline võimalus õppida!”
Võrreldes varasemate aastatega suurendab Eesti seekord oma messipinda – kui 2011. aastal võttis Eesti stend enda alla 100 m², siis seekord hõlmab Eesti messipind 455 m². Sellest 200 ruutmeetril paikneb keskaegne restoran, mille menüüs on Tallinna keskajale iseloomulikud road ja joogid.
Toodete müümiseks on Eesti pood, mis sarnaneb väikese toidupoega ning kus lähevad müüki kala- ja rukkitooted, õlu, liköör, juust, kohukesed, ulukiliha, vorstid, mesi, maiustused, mahlad, mahetooted.
Stendile tuleb ka nn kalatsirkus, kus kokad valmistavad eestipäraseid kalatoite ja jagavad nende kohta publikule selgitusi. Eesti läheb maailma suurimale toidumessile loosungiga “Naturlich Estland” (’looduslik Eesti’) ja esindustootena serveeritakse E-Piima suitsujuustu.
Suitsujuust näitab ka Põhjamaist omapära, sest Kesk- ja Lõuna-Euroopas suitsutamise kommet ei ole. Lepasuitsujuustu pakutakse ka mustikamoosiga, kuna Eesti on ka moosimaa. Sakslased on suured moosisööjad. Moosiga koos muutub suitsujuust saksapärasemaks.
VES/Maaleht