Välisminister Urmas Paet ütles 9. novembril Vilniuses Balti Nõukogus, et Eesti toetab Läti ja Leedu liitumist nii eurotsooniga kui Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga OECD. Paeti sõnul on nii Eesti, Läti kui Leedu ühistes huvides seista ka Euroopa Liidu siseturu edasiarendamise eest. „Näiteks kui lisaks e-Eestile toimivad edukalt e-Läti ja e-Leedu – koguni e-Põhjala –, siis on tõenäolisem, et suudame veenda kogu Euroopa Liitu rajama digitaalset siseturgu, toetama internetivabadust või kasvatama küberjulgeolekut,“ sõnas välisminister.
Ühist koostööd nõuab ka regionaalse energiataristu ja transpordiühenduste väljaarendamine. „Määrava tähtsusega on arendada ühendusi Lääne-Euroopaga. Projekt, mis teenib just seda eesmärki, on Rail Baltic,“ lausus Paet.
Välisminister lisas, et eesmärk on raudteeühendus Rail Baltic valmis ehitada. „Võimaluseaken Euroopa Liidu vahendite kaasamiseks selle eesmärgi realiseerimisel ei ole kunagi varem olnud nii avatud kui praegu. Seda võimalust ei tohi lasta käest,“ rõhutas ta.
Eesti, Läti ja Leedu koostöös on keskne teema ka energeetika ning tarnijate ja ühenduste mitmekesistamine. Ühendused võimaldavad energiakaubandust ja energiaturu arendamist kogu regioonis. „Seetõttu on mul hea meel, et 15. oktoobril algas Estlink 2 ehitus. Kavas on NordBalt merealune kaabel Leedu ja Rootsi vahel ning Lit-Pol-Link Leedu ja Poola vahel,“ ütles Paet.
Välisminister ütles, et julgeoleku valdkonnas peame olema kogu meie piirkonnas sama järjekindlad kui oleme olnud majanduslikult ning rahanduslikult. „Lisaks sellele, et Eesti kulutab 2% SKT-st kaitseeelarvele, saavutasime tähtajatu õhuturbe Leedu, Läti ja Eesti kohal ning oleme otsustanud ühiselt suurendada oma panust selles missioonis. Samuti kasvab meie kübervõimekus,“ sõnas ta. Samas rõhutas Paet, et vältimaks piirkonna isolatsiooni, vajame jätkuvat ka tugevat NATO kohalolekut. „Nagu toetame Läti, Leedu ja Poola ühinemist euroga, näeme hea meelega Soomet ja Rootsit veelgi tihedamas koostöös NATOga,“ sõnas ta.
VM pressiosakond