Eestis armastatakse end teise riikidega kõrvutada kõiges, milles võimalik. Kui vähegi saab, on võrdluseks Skandinaavia maad või har-vemal juhul lähimad maismaanaabrid. 15. mail avalikustatud uus Eesti inimarengu aruanne toob aga esile hoopis ootamatud riigid, kellega Eesti oma elukvaliteeti võrdlema peaks. Aruande analüüsi järgi ei sarnane Eesti Põhjala riikidega peaaegu ühegi näitaja poolest, kui väga Eestis seda ka ei tahetaks. Elukvaliteeti näitavates aspektides on Eestiga sarnased hoopiski Slovakkia, Poola, Ungari, aga ka Brasiilia, Tšiili, Uus-Meremaa ja Lõuna-Korea.
Sellised andmed toob esile OECD parema elu indeks (Better Life Index), milles organisatsiooni 36 riiki võrreldakse omavahel 11 erineva aspekti alusel, nagu näiteks töö ja palk, eluase, kogukonnasidemed, kodanikukaasatus jne.
Näiteks sissetuleku ja jõukuse poolest on Eestiga kõige sarnasemad Slovakkia, Poola ja Ungari. Töö- ja pereelu tasakaalu poolest ülla-tavalt Brasiilia, Uus-Meremaa, Kanada ja Suurbritannia. Kodanikukaasatuselt aga hoopis Iisrael ja Venemaa.
Inimarengu aruanne toob esile, et Eesti inimestel on vastakas suhtumine jõukusse ja heaoluriiki. Ühelt poolt näitavad küsitlustulemused, et kasinusest on saanud normaalsus: avalikkus lepib õhukese riigi ja väikese sotsiaalse toega, püüdes ise hakkama saada. Teisalt peab suur osa inimesi Eesti tulude jaotust liiga ebavõrdseks ja tahaks näha helde heaolupakkumisega riiki. Aruandes leitakse, et Eestil on aeg võtta ülesandeks nõrgemate ühiskonnaliikmete järele aitamine ja vaadata heaolu laias plaanis, täiendades majanduslikke näitajaid sotsiaalsete ja ökoloogilistega.
