Foto: eestihagijas.ee
Eesti Kennelliit taotleb Eesti hagijale rahvusvahelist tunnustust maailma suurimas koerandusorganisatsioonis Rahvusvahelises Künoloogilises Föderatsioonis (FCI).
Selleks korraldab Eesti Kennelliit 18. augustil Harjumaal Luige näitusteväljakul ülevaatuse “Eesti 100 hagijat”, teatas kennelliidu esindaja BNS-ile. Ürituse käigus vaatavad osalevad koerad üle FCI esindajad Kirsi Sainio ning Rui Oliveira.
Eesti hagija juured ulatuvad kolmekümnendatesse aastatesse, kui Lääne-Euroopast hakati sisse tooma inglise väike-, šveitsi, luzerni ja berni hagijaid. Need tõud ei säilinud Eestis puhtana kuigi kaua, vaid neid hakati ristama kohalike madalakasvuliste hagijatega – eesmärgiks saada uus hagijatõug, mis vastaks kõigile kohalikele jahipidamise kommetele ja tingimustele.
Eesti hagija tõustandard sai esmase riikliku kinnituse Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeeriumi Looduskaitsepiirkondade ja Jahimajanduse Peavalitsuse juhataja käskkirjaga 1954.
aastal ning algupärane standard avaldati vene keeles. Praegu kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kennelliidus 2007. a. novembris.
Tänaseks on see keskmise kasvuga, visa tööstiiliga ja kõlava ajukilkega tõug eriti populaarne Venemaa Euroopa-osas, kuid teda kasutatakse ja tuntakse ka Läänemere idakaldal ning Soomes.
