Arvamus

Vabadussõja teemal on varem korduvalt juttu olnud, viimati 26. augusti lehes, eriti selle iseloomustust kahe Eestis töötava Saksa ajaloolase poolt. Nüüd on seda teemat jälle puudutanud Tallinna ülikooli Eesti ajaloo professor Karsten Brüggemann. Ta refereerib artiklis ”Mis teeb Eesti ajaloo ülejäänud maailmale huvitavaks?” (Sirp 17.09.) kahte Saksamaal toimunud konverentsi, kus...

Vahest lugesite ajalehes hiljuti Soomes toimunud saunavõistlusest. Mehed istuvad +230ºF (+110ºC) juures laval ja samal ajal loobitakse kerisele vett. Kes sellele leilile kõige kauem vastu peab, on uus maailmameister. Seekordne kandidaat aga suri põletushaavade tagajärjel! Ma poleks uskunud, et sauna kodumaal, Soomes, sarnast asja tehakse! Kuiv kuumus on üks asi,...

Kuigi väga kuum suvi on alles seljataga, ootan ma juba järgmist kevadet. Sügis aga näitab juba oma nägu – lehed puudel kolletuvad. Ka minu kartulisaak on valmis. Kui ma esimesed kartulipesad üles võtsin, siis minu üllatuseks olid kartulid mädaplekkidega. Enne nende talvevarju keldrisse viimist soovitas naabrimees need kuhja panna ja...

  Kuue aasta eest ilmus kümneköitelise projekti ”Sõja ja rahu vahel” esimene köide, mille peateema oli Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani. Vahepeal on tehtud tublit tööd. Selle tulemuseks on koguteose hiljuti ilmunud teine köide eesti rahva esimesest raskest ajast N. Liidu kütkes, millele tuli vahe sõja algusega 1941. aasta juunis. Köitel...

Teaduslikus maailmas lähtutakse sellest, et sündmustel on enamasti loogiline põhjus. Aga mis siis, kui see on olnud juhuslik, rajanenud isiklikule antipaatiale või mängis koguni mingit osa pea- või kõhuvalu? Vahel on suured poliitilised võidud rohkem tagant-järele tõlgendused kui tegelikud suurpanused. Ka ajaloolased püüavad leida loogilisi seletusi, seejuures sõltudes enda kaasajast,...

Ühel tormisel nädalal augustikuus olin ma neli päeva oma talus Võrumaal ilma elektrita. Torm murdis siis puid ja lõhkus elektriliine. Jälle sain ma teravalt tunda, kui väga me oleme sõltuvad tehnikast. Neil päevadel ei saanud ma kasutada ei kompuutrit, kohviauto-maati, röstida saia või vaadata televiisorit. Külmkapp hakkas kohe sulama ja...

Washington Posti kolumnist Anne Applebaum on seisukohal, et praegu on paslikum jagada Euroopat Põhjaks ja Lõunaks, mitte enam Idaks ja Lääneks ning seda peamiselt majanduspoliitika alusel. „Paarkümmend aastat tagasi oli tavaks Euroopat jagada Idaks ja Lääneks, kuid tänaseks päevaks on näha märke, et maailmajagu oleks mõistlikum jagada Lõunaks ja Põhjaks,“...

  Ajaloolasena katsun vaadata kõike laiahaardelisemalt. Maailmas eksisteerub jõudude vahekord, mis vahetevahel muutub, palju oleneb nende ambitsioonidest ja tugevusest. Eesti taoline väikeriik ei saa teistele midagi dikteerida, tuleb otsida liitlasi, mis tähendab ka sõltumist. Osa eestlasi seda ei taipa, keskendub Eestile nagu oleks see mingi suurvõim, kelle nõudeid tuleb tingimata...

Hiljuti läbis eesti ajakirjandust teade, et Eesti merejõud on Saaremaa vetes avastanud Inglise kergeristleja  “Cassandra”  ja miinitraalerite “Myrtle” ja “Gentian” vrakid. Need laevad hukkusid Vabadussõja ajal miiniplahvatuste tagajärjel, “Cassandra” detsembris 1918 ja teised juulis 1919. Kuna Inglise sõjalaevastikul oli oluline osa eestlaste tookordses võitluses Venemaaga, siis vaatleme neid sündmusi lähemalt....

Ajaloolasena on silmad tihti pööratud mineviku suunas, kuna selle tõlgendamine mõjutab oleviku hoiakut. Tõlgendused pole alati loogilised, vaid jälgivad kaasajal domineerivaid hoiakuid. Peegeldavad ka riikide omavahelist vahekorda. Tänased liitlased võivad homme olla vaenlased ja vastupidi. Sellist vahetust on eestlased oma nahal valusalt tunda saanud. Käesoleva aasta 23. juulil möödus 70...