Juhtkiri

  Venemaa välisministeerium paigutas novembris oma veebilehele dokumendi Teise maailmasõja eelse ja algusaja sündmuste kirjeldusega, mis väidab, et 1940. aastal tulid Eestis ja teistes Balti riikides valimiste tulemusel võimule „Nõukogude Liidule lojaalsed jõud“ (Postimees 30.11.2011). Kõige huvitavam sel puhul on Erkki Bahovski sõnul tõdemine, et laiad rahvahulgad pooldasid 1940. aastal...

  Seda saab ka öelda ümberpöördult: võim pimestab, raha kütkestab. Kehtib aktuaalselt elamislubadega hangeldajate kohta. Väga laiahaardeline teema, milles on veel rida selgusetuid üksikasju ja vastamatuid küsimusi. Siin ainult mõned kesksed punktid. Alguse sai see 30 11. ERR „Pealtnägija“ saatest, milles paljastati, et mitmed Vene uusrikkad põletavad läänes oma elu...

  Taani poliitik Per Stig Møller arutleb ühes arvamusartiklis demokraatia probleemide üle, leides, et demokraatia on lihtsalt korralik viis lahendada probleeme ja erimeelsusi, toetudes debatis vastastikusele respektile, kuid kuidas saab see toime leppimatuse, terrorismi ja vägivallaga (Berlingske 23.11.)? Ta viitab Luksemburgi peaminister Jean-Claude Junckerile, kes kord Euroopa Liidu kohtunmisel ütles:...

  See väga laiahaardeline teema on muutunud eriti aktuaalseks praeguse majanduskriisi ajal, mille lõppu pole veel näha. Vastupidiselt – see laieneb nagu nakkushaigus. Otsitakse küll meeleheitlikult ravimeid ja katsutakse vaktsineerida, aga paranemine koos immuunsusega on tihti lühiajaline. USA probleemid on mäekõrgused, Euroopas aga mäestiku kõrgused. On küll Euroopa Liit, kes peaks...

  Aasta algul tutvustasin soome ajaloolast Seppo Zetterbergi, kelle 2007. aastal ilmunud ”Viron historia” leidis laialdast tähelepanu ja tunnustust. Soome Ajaloosõprade Liit valis selle aasta ajalooraamatuks. Eesti keeles ilmus teos 2009. aastal (VES 27.01.2011). Seppo Zetterberg uuris Eesti ajalugu juba aastaid enne taasvabanemist, tema kauaaegne panus on märkimisväärne. See rajanes...

Selle pealkirjaga ilmus Eesti Ekspressi lisalehes Riigikaitse 3. novembril Toivo Tänavsuu artikkel-intervjuu, milles kolm senist kaitseväe juhatajat – Johannes Kert, Tarmo Kõuts ja Ants Laaneots – leiavad, et Eesti on tehtud vigadest hoolimata riigikaitses suhteliselt hästi hakkama saanud. Selles saame hea ülevaate Eesti sõjaväe arengust viimase 20 iseseisvuseaasta jooksul ja...

  Kui räägitakse hävituspataljonidest ja küüditamistest, ka julgeolekuorganite tegevusest, siis saadab seda Eestis verbaalne hukkamõistmine. Aga nagu varem korduvalt öeldud: on küll kuriteod, aga pole kurjategijaid! Kui sellega seoses mainitakse mõne endise tähtsa tegelase nime, järgneb sellele kohe nende kaitsmine, tavaliselt positiivse panuse rõhutamine. Kõik see kordus 91-aastase Arnold Greeni...

  Siinkirjutaja on puuduva kuulmise tõttu ühiskonna korrespondeeriv ja vaatlev liige. Kasutan aega lugemiseks ja mõtlemiseks. Aastate jooksul on kogunenud kogemusi, mis tugevdavad veendumist. Neid täiendavad kogu aeg tähelepanekud, muljed arengust selle tendentsidega. Ajaloolasena olen tihti pannud tähele küsimust: kas ajalugu on võimalik ette näha? Praegu me teame, mis toimus....

Hiljuti oli juttu ”platsi puhastamise” võimatusest pärast poolesaja aastast võõrvõimu perioodi, mille ajal kasvas üles kaks sellest enam-vähem mõjutatud põlvkonda. Eriti väljastpoolt vaadates torkab see silma nii poliitikute, arvamusliidrite kui ka süsteemikriitikute sõnavõttudes. Pärast taasvabanemist on korduvalt räägitud kommunismi kuritegudest, mida on ka hukka mõistetud. Kuritegude juurde kuuluvad aga nende...

  Vanasti kuulus hariduse juurde mõne vana Kreeka filosoofi tundmine. Nende filosoofiasse katsusid süveneda peamiselt kaasaegsed filosoofid ja filosoofiahuvilised. Viidatakse tihti Kreekale kui demokraatia hällile. Praegusel demokraatial, mida tõlgendatakse ja rakendatakse väga erinevalt, pole peale nime tugevamat sarnasust Kreeka omaga. On ju ka umbes 2500 aastat vahet ja aeg pole...