Seda saab ka öelda ümberpöördult: võim pimestab, raha kütkestab. Kehtib aktuaalselt elamislubadega hangeldajate kohta. Väga laiahaardeline teema, milles on veel rida selgusetuid üksikasju ja vastamatuid küsimusi.
Siin ainult mõned kesksed punktid. Alguse sai see 30 11. ERR „Pealtnägija“ saatest, milles paljastati, et mitmed Vene uusrikkad põletavad läänes oma elu ja raha tänu Eesti elamisloale. Üllatuslikult aitasid neid hankida IRL-poliitikud, kes on tuntud äraostmatutena: riigikogu liige Indrek Raudne ja Tallinna volikogu liige Nikolai Stelmach. Neid ühendab Tallinna vanalinnas Kooli 1/3 asuv maja, kus asub korter, mis kuulub võrdselt Stelmachile, Raudsele ja veel ühele erakonnakaaslasele, riigikogu liikmele Siim Kabritsale. Korterisse on oma firma regist-reerinud suur hulk Venemaa ja teiste eks-liiduvabariikide miljonäre.
Riigiprokuratuuri kohesel hinnangul ei sisaldanud elamislubade äri kajastavad informatsioonid veel midagi, mis annaks aluse kriminaal-menetluse käivitamiseks. Rõhutati, et elamislubasid väljastab politsei- ja piirivalveamet, kelle kohustus on enne loa väljastamist põhjalikult kontrollida neile esitatud andmete õigsust.
Järgmisel päeval eitas Indrek Raudne täielikult süüdistusi, nagu oleks ta seotud Vene ärimeestele elamislubade hankimisega Eestisse. Tema äridega oli väidetavalt kõik korras. Sellele reageeris avalikkus aga hukkamõistva turmtulega, mis sundis Raudse lahkuma Riigikogust ja Stelmachi Tallinna volikogust – hiljem ka parteist. Kommentaatorid nõudsid lisaks majandusminister Juhan Partsi ja siseminister Ken-Marti Vaheri tagasiastumist. IRL-eestseisus taunis küll Raudse ja Stelmachi tegevust, aga toetas ministrite kohalejäämist, kuigi seda nõudis suurem grupp parteiliikmeid eesotsas Aimar Altosaarega, samuti väljendas end kriitiliselt Tõnis Lukas. Partei esimees Mart Laar käitus üleolevalt, rahulolematud võisid ju parteist lahkuda!
Asi arenes, päevavalgele tulid uued üksikasjad. Ansip ütles, et tema teadis sellest ärist juba kevadel; Raudne, et üle poolte erakonna liikmetest teadis, millega nad tegelevad. 10.12. võttis IRL-i volikogu vastu avalduse, millega mõisteti üheselt hukka elamislubadega äritsemine. Samuti soovitati, et selleks pädevad asutused viiksid esimesel võimalusel läbi elamislubade lauskontrolli. „Kõik fiktiivsetel alustel väljastatud elamisload tuleb tühistada. Volikogu leidis, et IRLi tipp-poliitikud peavad avalikkusele ja erakonna liikmetele andma ammendavad selgitused elamislubade piirmäära tõstmise ja väljastamise osas,“ seisab erakonna pressiteates.
On üldine hoiak, et Parts, aga eriti Vaher võiks aru saada, et erakonna huvides oleks nende tagasiastumine. Elamislube ei anna ju välja Raudne ega Stelmach, vaid ametid siseministeeriumi alluvuses. Kehtivate reeglite kohaselt peab välismaalane pealegi esiteks pöörduma mõnda Eesti välisesindusse, esitama taotluse ning tõendeid. Vajaduse korral nõutakse täiendavaid tõendeid või küsitakse infot tema kodakondsusjärgse riigi asutustelt, kahtluste tekkides konsulteeritakse kaitsepolitseiga. Kas see kehtib ka Raudse ja Stelmachi kundede kohta? Ajakirjanduses on avaldatud 147 nime, kes on seotud selle äriga. Nende hulgas on tegelasi, kes tausta tõttu oleks vastuvõetamatud. Siseministeeriumi väitel on osa elamislubasid kontrollimisel, kui palju on nende hulgas nende kahe kundesid? Siin vastutab otseselt siseminister. Kuna peategelased kuuluvad tema sõpruskonda, ei saa ta juhtida erapooletut uurimist – see oleks uus „tõekomisjon“. Vaikitakse aga kolmanda osaleja – Riigikogu ja IRLi eestseisuse liikme Siim Kabritsa panusest. Ta olevat ainult „passiivne“ omanik ja soovib ära oodata aukohtu otsuse. On küll alustatud kriminaalmenetlust, kuna kahtlustatakse mõjuvõimuga kauplemist, aga see ei puuduta elamislubadega äritsemist.
See viib tagasi Isamaaliidu ühinemisele allakäigul Res Publicaga. Siis saadi oma pessa käomunad, millest koorusid käod, kes asusid pesast välja tõukama selle vanu elanikke. Nad kukkusid küll isamaalaste häälega, aga tegutsesid enda kombel, ära kasutades võimu võimalusi. Riigikogu valimistel õnnestus neil ka sellest pesast tõrjuda oma vastuvõtjate esindajaid. Riigikogu ei tohiks olla hüppelauaks suuräridesse, mis kasvatab ahnust ja kaotab piirid oma rahakoti täitmise nimel.
Kuidas saab saab edasi? Kas tuleb kasutada venitamise taktikat, peale paari tegelase ohverdamist loota unustamisele, rahva halvale mälule? Ehk tuleb mõni uus skandaal rahva tähelepanu kõrvale juhtima? Kardetakse partei lõhenemist, eelistatakse koos vitsu saada? Kui efektiivselt viiakse läbi puhastustöö? Sellest oleneb, kellele hääletavad eestimeelsed järgmine kord. Koju jäädes ootavad IRLi valijaid ju ebameeldivad tulemused. Kui nende arvates pole teisi valikuid, siis jäädakse ikka truuks, nagu on käitunud kõigist skandaalidest hoolimata enamik Keskerakonna valijatest.
Vello Helk
