Regensburgis asub Institut für Ost- und Südosteuropaforschung vanas maksuameti majas – Landshuter Strasse 4. Autori foto
Ida-Euroopa riikide uurimise traditsioonist Baierimaal
Juba enne teist maailmasõda (1930) tekkis Münchenis Kagu-Euroopa instituut. Paralleelselt hakkas tekkima ka suurem huvi Ida-Euroopa piirkonna uurimise vastu. Teise maailmasõja lõpp tõi Baierimaale sõjapõgenikena väga palju haritlasi, kes said tööd Ida-Euroopa ja Kagu-Euroopa piirkonna ajaloo uurimisel. 1952. aastast peale on Münchenis olnud ka Ida-Euroopa instituut. Baierimaa on Saksamaa Liitvabariigi üks majanduslikult edukaim piirkond ja siin on püütud viimasel ajal veidi vähendada kogu vaimse- ja materiaalse võimekuse kogunemist liidumaa keskusse Münchenisse.
Juba 12. märtsil 2002 tegi Baierimaa valitsus otsuse detsentraliseerida Ida-Euroopa ja Kagu-Euroopa piirkonna uurimise keskused Baierimaal ja selle otsusega toodi need keskused Regensburgi ja lisaks ühendati uueks suureks teaduskeskuseks.
Regensburgi instituut
Alates 1. jaanuarist 2012 alustas Regensburgis tööd uus ühendatud instituut – Institut für Ost- und Südsot-europaforschung (IOS). Taolised muudatused teadusorganisatsioonis on Baierimaal võimaldanud võimendada vaimset potentsiaali. Nii tegutseb Regensburgi Ülikooli ja Müncheni Ülikooli ühine doktorikool, mis tegutseb nii Regensburgis kui Münchenis, kaasates palju välismaa teadlasi, mis aitab valdkonna ekspertiisitaset tunduvalt tõsta. Münchenist toodi Regensburgi üle ka suured raamatukogud ja arhiivid, mis võimaldab teadlastel teha head uurimistööd. Regensburgi teaduskeskuses pole Eesti temaatika küll mitte just esmaste teemade hulgas, aga tore on tõdeda, et praegu on käsil instituudis mitmeid uurimusi, mis seotud otseselt ka Eestiga. Üheks selliseks teemaks on eestlaste saatuse uurimine, kes olid teise maailmasõja lõpus ja vahetult sõja järel Saksamaal kui DP-d. Juba mitmendat aastat teeb tõsist uurimistööd kohaliku instituudi raamatukogu direktor Tillmann Tegeler. Tema esmane uurimistöö käsitleb eestlaste saatust Briti okupatsioonitsoonis, aga loomulikult on ta huvitatud andmetest ja mälestustest sellest ajast eestlastelt, kes olid teistes okupatsioonitsoonides (eriti USA tsoonis).
Tillmann Tegeler
Tillmann Tegeler on juba avaldanud sel teemal mitmeid publikatsioone – nagu näiteks – Esten, Letten und Litauer in der Britischen Besatzungszone Deutschlands. Aus Akten des Foreign Office. – Jahrbuch für Geschichte Osteuropa, 2005, Bd. 55, Heft. 1, S. 42-57 ja Embattled Citizens: Baltic DPs as a Point of Contention between Great Britain and the Soviet Union during the Cold War. – Saksamaal värskelt ilmunud kogumikus „Staatsbürgerschaft und Teilhabe“(2014), lk. 241-248.
Vesteldes Tilmann Tegeleriga Regensburgis oli huvitav kuulda, et lugedes Briti arhiivides säilitatavaid brittidepoolseid materjale DP- laagrite aruannete kohta, siis on noorel teadusmehel isegi kuidagi omapärane tunne lugeda, kui kõrgelt hindasid britid eestlaste võimet ise hakkama saada oma probleemidega Saksamaal olles. Samuti olid britid vaimustuses, kuivõrd palju positiivset energiat märkasid nemad eestlaste tegemistes. Ikka mõeldi tulevikule ja laste paremale harimisele ja ei jäädud hädaldama ega kedagi kiruma. Tahaks väga soovida Tillmann Tegelerile kõigi tema tegemiste juures palju energiat, et ta selle alustatud uurimisprojekti edukalt lõpetaks, doktoritööna ära kaitseks ja siis tõsise teadusraamatuna ka avaldaks.
Ettepanek
Selleks, et taolised suured uurimused oleksid tõesti heal tasemel, on alati teretulnud võimalus kasutada allikaid, mida varasemad uurijad pole ehk saanud kasutada. Kuna eestlased vabas maailmas on ikka säilitanud nii arhiive kui mälestusi, siis oleks kõrvaltvaatajana tunne, et kui eestlased, kes laiali erinevates riikides, vaataksid üle ka oma vanavanemate ja vanemate arhiivid ja kui ka endal ehk aega ja energiat kirja panna seda, mida teate eestlaste DP elust Saksamaal, siis võiksite need materjalid saata Regensburgi. Regensburgi instituut on arhiivimaterjalide säilitamiseks hea koht, sest seal on olemas garantii, et ka järgnevate põlvede uurijad kogu maailmast saavad nende materjalidega tutvuda. Tillmann Tegeler raamatukogu direktorina just ise tegeleb instituuti tulevate raamatute ja arhiivide säilitamise tagamisega.
Kui selle loo lugejatel tekib tunne, et nad oleksid nõus materjale loovutama (või kopeerima) selle huvitava uurimuse jaoks, siis võtke palun ühendust Tillmann Tegeleriga, elektroonilise posti kaudu aadressil: [email protected] või posti teel:
Tillmann Tegeler
Institut für Ost- und Südosteuropaforschung
Landshuter Strasse 4
D-93047 Regensburg
BR Deutschland
prof. Peeter Järvelaid
