Suvekodu lipurivi 2018, fotograaf Aili Suiste Rundin
Pühapäeval, 5. augustil algas Rootsis Jönköpingi lähistel eestlaste pesapaigas Metsakodus lastelaager Suvekodu. 69. aastat korraldatav rootsieestlaste Suvekodu on teadaolevalt kõige vanem ja kõige suurema inimeste arvuga eestikeelne laste- ja noortelaager väljaspool Eestit.
1949. aastal Ojamaal Gotlandil alguse saanud ning alates 1998. aastast Metsakodus korraldatav Suvekodu on 12-päevaseks suvelaagriks sellel aastal 68 lapsele. Vaatamata arvukatele laste- ja noortelaagritele Eestis, on huvi eestikeelse laagri vastu Rootsis aasta-aastalt kasvanud. Suvekodude traditsioon Rootsis, Kanadas ja USA-s on jätkuvalt elujõuline tänu hiljuti Eestist ümberasunute ja paguluses sündinute heale koostööle ja eestlaste oma vabaõhupiirkondade olemasolule.
Suvekodu 68 lapsest 17 tulevad Eestist, et aidata hoida laagris eesti keelt värskena. Laste vanusepiir on 8-14. Suvekodu laagripäevi sisustatakse põnevate päeva- ja ööluuremängude, looduses hakkamasaamisoskuse õppimisega, olümpiamängude, käeliste tegevuste, ujumise ja kanuudega sõitmisega, kultuurikohvikute, suveteatri, diskode ja paljude muude toredate tegevustega. Et Rootsis kehtib üleüldine tuletegemise keeld, siis lõkkeõhtud jäävad sellel suvel ära. Laagris hoitakse alal nii väliseesti kultuuripärandit kui ka tutvustatakse uuemaid kultuurisuundi Eestis. Sellel aastal räägitakse kultuuripärandist tavapärasest rohkem, sest on Euroopa kultuuripärandi aasta ja Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta. Suvekodude traditsioon ise
on kultuuripärand, mida on kavas vanade protokolliraamatute põhjal uurida.
Laagri 23-liikmeline personal koosneb peamiselt rootsieestlastest, kuid appi on kutsutud ka pedagooge ja praktikante Eestist, Soomest ja Luksemburgist ning Kaitseliidu Saaremaa maleva noorkotkad. Laagri korraldab Stockholmi Eesti Huvikool. Ettevõtmist toetavad Rootsi Eestlaste Liit ja Tallink.
Sirle Sööt,
Suvekodu juhataja