Maarja kiriku ajalooline interjöör.
Tartu on kirikuterikas linn. Kui enamusel sirutuvad tornid kõrgusesse, siis üks kössitab justkui pügatuna, ilma tornita, Pepleri ja Kuperjanovi tänavate kohtumiskohas. See on Tartu Maarja kirik.
Maarja kiriku lugu on paljude tahkudega läbi inimeste, vaimuelu ja tegevusalade. Nii nagu eesti rahva ajalugu pärisorjuse, võõraste valitsejate ja võimudega, on ka Maarja kirik läbi käinud sõna otseses mõttes tulest ja veest. Samas on Maarja kogudus hoidnud alati ühte ja pingutanud, nii nagu ka eesti rahvas ei ole kunagi alla vandunud, vaid hoidnud kõige kiuste alles oma rahvuslust ning identiteeti.
Maarja kirikut hakati projekteerima 1833. aastal ning see oli Tartu esimene eestlaste oma kirik. Tartu linna eestlaste ja kihelkonna ehk maakogudus ühinesid ning seni sakslastega jagatud Jaani kirik jäi väikeseks. Kuna kihelkond oli jõukas, ehitati kirik ka koguduse liikmete annetuste najal – ei see polnud kerge, kuid usk hoidis kõike koos. Maarja kiriku torni laoti kaks korda, esimene varises kokku. Kuid alla ei vannutud. Nii pühitsetigi Maarja kirik 1842. aasta jaanuaris.
Maarja kirik oli Eesti ”esimese” ärkamisaja üheks keskuseks, kuhu koondus eestlaste ärkamisaegne vaimuelu. A. H. Willigerode, tollaegne Maarja koguduse õpetaja, andis mõnda aega välja ajalehte ”Tallorahwa Postimees”, kirjutas laule, juhtis pasunakoori, oli esimese Eesti üldlaulupeo (1869) korraldustoimkonna president. Esimene Eesti laulupidu sai samal aastal alguse Maarja kiriku tornist pasunamängu saatel.
Vaimuelu Maarja kirikus ei vaibunud Willigerode ametiajaga. Hilisem köster Juhan Kurrik oli samuti ärkamisaja silmapaistev tegelane, kooliõpetaja, ja kirjutanud ka mitmeid kooliõpikuid, sh esimesed eestikeelsed algebra ja kehalise kasvatuse õpikud. Ta tegutses Eesti Aleksandrikooli Peakomitees, oli Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid ja Vanemuise Seltsi aseesimees. Köster J. Kurriku abikaasa õmbles 1894. aasta laulupeo jaoks Tartu Maarja kirikukoorile sinivalge-musta lipu, lipukandja särbi ja rosetid. Lipp ei ole tänaseni säilinud, kuid 3 m pikk ja 59 cm lai särp on alles. Juhan Kurriku poeg, koguduse arhivaar Konstantin Kurrik, viis selle 1941 Saksamaale, 1957. aastast hoidis seda Rootsis Artur Taska. 1995 toodi särp Tartusse tagasi.
Nõukogude võim – mille pärast ka teie, hääd kaasmaalased, jätsite oma kodud – näitas oma tõelist palet üsna varsti peale meie kodumaa okupeerimist. Usklike kiusati taga, koguduse armastatud õpetaja Aksel Erich Vooremaa arreteeriti koos paljude teiste tartlastega ning ta suri märtrina 8. juulil 1941 Tartu vanglas, mõrvatuna kommunistide käe läbi.
Foto: Tartu Maarja kirik enne pommitamist.
Ka Maarja kirik ei saanud armu. 1941. aastal püsis II maailmasõja rinne kaks nädalat Emajõel ning 12. juulil tabas kirikut taganevate vene vägede süütemürsk ning see põles müürideni. Inimeste mälestustes on Maarja kiriku põlemine kohutav sündmus.
Vaatamata koguduse korduvatele palvetele ei lubanud võimud kirikut taastada. Koduta jäänud kogudus leidis esialgul peavarju Jaani ja Ülikooli kirikus, seejärel ligi 50 aastat Peetri kirikus.
1956. aastal andis Tartu linnavõim kiriku varemed üle Eesti Põllumajanduse Akadeemiale (EPA) spordisaali ehituseks ning kaks säilinud tornikorrust otsustati lammutada. Maarja koguduse liige ajaloolane Kalju Leib nägi oma toonase töökoha aknast, kuidas kiriku torni sisse ehitatud tellingutelt kestsid lammutustööd nädalaid. Jumalakoja torni lammutas korraga neli EPA tudengit – üks igas nurgas. Töölisi motiveeriti puhkusetuusikutega ja ähvardati vallandamisega. See oli kohutav kogemus.
Peale torni lammutamist ehitati juurde kirikuhoone peafassaadiga külgnev 2-korruseline kõrvalhoone, kuhu mahutati väiksemad harjutussaalid, pesuruumid, kabinetid ja katlamaja.
EPA võimla aeg kestis Maarja kirikus 1961-2009. Seal tehti edukat spordikarjääri mitmetel aladel, saali väiksuse tõttu ootasid inimesed nt korvpalli mängude ajal ukse taga, kus poisikesed käisid seisu ütlemas.
1997. aastal tagastati kogudusele Õpetaja tänaval asuv hoone – kogudus sai taas tegutseda päris oma ruumides. Sama aasta advendiaja alguses pühitseti endine leerisaal ja võeti kasutusele jumalateenistusruumina. Kirikusaal oli mõeldud ajutise lahendusena kasutada seni, kuni oma kirik tagastatakse ja taastatakse.
Ka kodutuna ei kaotanud kogudus kunagi lootust saada tagasi oma pühakoda. Kogudusemaja tagastamine julgustas kogudust ja nõnda asutasid Maarja kogudus ja Tartu praostkond 2003.a. Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse, mille eesmärgiks seati taastada Maarja kirik. 2008. aasta detsembris taastati kogudusele kiriku omandiõigus, tegelik ruumide üleandmine omanikule toimus aga alles pärast Eesti maaülikooli (endise EPA) uue võimla valmimist 2009.a. keskpaigas. Kogudus muretses esmavajaliku inventari ja kohandas endise spordisaali ajutiseks kirikuruumiks ning soojal ajal kasutataksegi kirikut ajutise kiriku- ja kontserdisaalina.
Tartu Maarja kirik tänapäeval.
2011. aasta esimesel poolel korraldas sihtasutus ideekonkursi Maarja kiriku taastamise arhitektuurse ideelahenduse ja edasise põhiprojekti koostaja leidmiseks. Konkursi võitis võistlustöö märgusõnaga “Noa”, mille esitas KOKO arhitektid OÜ. Tänaseks on valminud ka ehitusprojekt ning ehitustööde alguseks on planeeritud 2017.a. oktoober.
Taastatavast Maarja kirikust saab eeskätt kodu kogudusele – tänuks ja kiituseks Jumalale, osaduspaigaks inimestele, ühendajaks kogukonnale. Kuid me ei saa minna mööda meie kiriku rollist ajaloos. Seepärast on Tartu Maarja kogudus koos Tartu linna ja Tartu Maarja kihelkonna omavalitsustega võtnud sihiks taastada kirik just 2019. aasta laulupeoks. Laulupidude traditsioon, mis sai alguse meie kirikust, saab siis 150 aastaseks. Meie suureks sooviks oleks kiriku taaspühitsemine ja –avamine sättida juubelilaulupeo ajaks ning ühildada üldise laulupeo kontseptsiooni ja programmiga. Laulupidu, kui eestluse sümbol, võiks oma sünnipäeval taas pasunamänguga alguse saada Tartu Maarja kirikust, nii nagu see oli 150 aastat tagasi.
2018. aastal saab Eesti Vabariik saja-aastaseks, mida tähistatakse 2017. aasta aprillist 2020. aasta veebruarini. Maarja kiriku taastamise ja laulupeo toimumise ajaks valmimine võiks olla üks osa riigi sünnipäeva tähistamisest. EV100 on valdkondade ülene sündmus, mille loovad eeskätt inimesed ise. Nagu EV 100 kontseptsioon ütleb, siis Eesti riigi sünnipäev on meie kõigi pidu ja selle puhul on meil võimalik saada ja teha kingitusi. Maarja kiriku taastamine on suur-suur kingitus Eesti rahvale ja meie UNESCO maailmapärandisse kuuluva laulupeo juubeliaastaks.
Oleme koguduses arutanud, et kirikuehitaja auväärset ülesannet ei ole antud igaühele. Ehitada pühakoda on vastutusrikas ja, suhteliselt usuleiges ühiskonnas, ka raske, aga samas väga auväärne. Usume, et Jumala abiga saavad kõik plaanid teoks. Nõnda kui alguses kerkis kirik annetuste abiga, oleme ka nüüd, nende aastate jooksul saanud toetust väga paljudelt inimestelt ja organisatsioonidelt.
Ka igaühel teist, armas lugeja, on võimalik olla kirikuehitaja ning anda panus Tartu Maarja kiriku taastamiseks.
Oma toetuse Tartu Maarja kiriku taastamiseks võite saata Estonian American Fund’ile, P.O. Box 7369, Silver Spring, MD 20907-7369. Tšeki “memo” rea kõrvale palun lisada Tartu Maarja Kirik.
Oleme teile väga tänulikud!
Õnnistusi soovides,
Joona Toivanen,
EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja
Lea Saar,
EELK Tartu Maarja koguduse juhatuse esimees
Silvia Leiaru,
Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse juhataja
Koguduse meiliaadress: [email protected]
Sihtasutuse meiliaadress: [email protected]
Koduleht: tartumaarja.eelk.ee